Eilses "Postimehes" ilmus minu kolmandat lasteraamatut "Sirelini kümme
katsumust" tutvustav artikkel "Lennud unes või ilmsi", mis on leitav lehelisast
"RAAMAT".
Artiklit ennast kirjutasin kerge tõvega võideldes vahelduva eduga terve pühapäevase päeva. Kui vahel voolavad sõnad õite lihtsalt paberile, siis mõnikord võib õigete ja asjakohaste sõnade leidmine olla paras vaev. Eriti, kui tähtaeg kohe-kohe kukkumas ega saa kehva enesetunde kammitsusest väga hoolida.
Lasteraamatust olen juba üksjagu palju rääkinud ja ennast korrata väga ei tahaks. Olemuselt pole ma üldse reklaamitegija ega tee seda kunagi kuigi meelsasti, pigem on mu eesmärk siinses keskkonnas olnud info edasiandmine ja seeläbi ka oma loominguliste sammude ülestähendamine, et neid kuidagi kronoloogilises järjekorras korrastatuna hoida. Aeg-ajalt ilmneb ikka vajadus mõnda fakti täpsustada või mõnda säravamini välja kukkunud lauset kusagil meediasse minevas trükisõnas ära kasutada. Tähtsaim mulle on alati olnud siiski ilukirjandustekstide kirjutamine, uue ainese loomine.
Eile hilisõhtul nägin ära ka teose kaanekujunduse lõpliku versiooni. Nüüd on see palju parem, kui esialgses, ka eeltutvustuseks lehte läinud versioonis. Küllap saate sedagi peagi näha. Loo keskpunktis on väike kurb laps, kes on sattunud vanematevaheliste pingete keerisesse. Mida ta teeb? Loomulikult põgeneb fantaasiamaailma, võttes nõuks ema ja isa vahele raksatanud äikest peletada sootuks omapärasel viisil. Kas sellest ka normaalse õhkkonna taastekkeks piisab või kas sellest piisab Sirelinile endale, et end jälle tervikliku väikese inimesena tunda, selgub raamatu lehekülgedel.
Artiklit ennast kirjutasin kerge tõvega võideldes vahelduva eduga terve pühapäevase päeva. Kui vahel voolavad sõnad õite lihtsalt paberile, siis mõnikord võib õigete ja asjakohaste sõnade leidmine olla paras vaev. Eriti, kui tähtaeg kohe-kohe kukkumas ega saa kehva enesetunde kammitsusest väga hoolida.
Lasteraamatust olen juba üksjagu palju rääkinud ja ennast korrata väga ei tahaks. Olemuselt pole ma üldse reklaamitegija ega tee seda kunagi kuigi meelsasti, pigem on mu eesmärk siinses keskkonnas olnud info edasiandmine ja seeläbi ka oma loominguliste sammude ülestähendamine, et neid kuidagi kronoloogilises järjekorras korrastatuna hoida. Aeg-ajalt ilmneb ikka vajadus mõnda fakti täpsustada või mõnda säravamini välja kukkunud lauset kusagil meediasse minevas trükisõnas ära kasutada. Tähtsaim mulle on alati olnud siiski ilukirjandustekstide kirjutamine, uue ainese loomine.
Eile hilisõhtul nägin ära ka teose kaanekujunduse lõpliku versiooni. Nüüd on see palju parem, kui esialgses, ka eeltutvustuseks lehte läinud versioonis. Küllap saate sedagi peagi näha. Loo keskpunktis on väike kurb laps, kes on sattunud vanematevaheliste pingete keerisesse. Mida ta teeb? Loomulikult põgeneb fantaasiamaailma, võttes nõuks ema ja isa vahele raksatanud äikest peletada sootuks omapärasel viisil. Kas sellest ka normaalse õhkkonna taastekkeks piisab või kas sellest piisab Sirelinile endale, et end jälle tervikliku väikese inimesena tunda, selgub raamatu lehekülgedel.
Raamatu maht: 96 lehekülge
Väljaandja: kirjastus Argo
Illustratsioonid: Epp Marguste
Toimetaja: Piret Ruustal
Kõvakaaneline
Ilmub jaanuaris
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar