Justkui
ei taha, et need hetked niisama kuhugi ajatolmu kaoksid, sestap ka
mõnest kirjutan. Hommikusest valgusvinest ärkava linna kohal,
suurte klaasakende peegeldusest, mis näitasid näputäit raagus puid
ja kübekest mustavalt voolavat veesilma, mis näis ühtaegu nii lähedal kui turvaliselt kaugel. Soojalt mullitavast basseinist, kõrgest kirikutornist kõmatavast veeranttunnist, vastasmaja
aknal mõtliku näoga istuvast punakirja kassist. Caldariumi tumedaks
toonitud uste taga peituvast aroomisaunast, kus soojal kivipingil
istudes võis sisse hingata tundmatut meeli paitavat lõhna, vaadata
aroominõu serval kobrutavat ja aeglaselt õhku immitsevat vahtu,
imetleda seinu katvat värvilise mosaiigi hinnalist tuhmi sädelust,
korraks selle kõige sisse ära kaduda ning avastada, kui kummaliselt
lihtne on loendamatuist veeprotseduuridest rammestununa mõelda mitte millelegi.
Sulgmadratsi
pehmusest numbritoas ja violetsekirjalisest vaibast taldade all, läbi
õhuliste kardinate ruumi immitsevast valgusest, restorani tagaseina
katvast valgeõielisest orhideevaibast, mis oma kunstlilleilus õitseb igavikuliselt kõigi külastajate silme all, šokolaadi-kirsimaiuse tummist
magususest, vee paitavast embusest erinevates kümbluskohtades,
õuebasseini kargest sõbralikkusest, veepinnalt õhku auravast udusest soojusest,
kirikutorni heledast kumast hämarduvas õhtus ja turgutavast teadmisest,
et hea on korraks kohustustevabalt viibida eemal igapäevasest.
Pilt ja rohkesti ka teisi spaapilte: http://www.aqvahotels.ee/
Pilt ja rohkesti ka teisi spaapilte: http://www.aqvahotels.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar