laupäev, 22. november 2014

Novell "Metsnelk lumes" peagi ilmumas!


Ajakirja "Saatus&Saladused" aastalõpunumbris, mis ilmub detsembrikuu esimesil päevil, näeb trükivalgust mu uusim novell "Metsnelk lumes."
Tunnistan, et tegu on mõned aastad tagasi valminud romaani viiekümne esimese leheküljega, mis sai kompaktselt mõneleheküljeliseks lühijutuks vormitud. Miks? Küllap eelkõige soovist kirjutatut mingil viisil realiseerida, kuna romaan jäi toona aja- ja energiapuudusel lõpetamata. Oli aeg, mil romaane tilkus niigi varrukast ja enam-vähem ühe hooga kirja pannud umbes 300 lehekülge, sisimas ma väsisin, kuna taipasin, et lugu ei jõua seesuguse mahuga veel kaugeltki lõpule. Samas tundus romaani algus piisavalt intrigeeriv, et see iseseisvalt elama panna, mil lasin nüüd ka sündida. Kaalusin muuta novelli pealkirja pisut realistlikumaks, ent viimasel hetkel otsustasin siiski algse kasuks. Sest, mine tea, läbinisti realistlik mu lugu seekord polegi.

Niisiis, on talvine karge pärastlõuna, mil loo peategelane Mehis satub juhuslikult mereranda, kus kohtab kummalist võõrast.
"Tihtipeale jõlkusin hilisööni väljas," tunnistab nooruk. "Sihtpunkt või muljed polnud mulle kunagi olulised. Tähtis oli olla eemal."
Ilmselgelt on Mehisel piisavalt põhjust kodust, mille neli seina meenutavad liigse eredusega möödanikku, eemal viibida. Olles õnnetuse läbi kaotanud perekonna, näib ta olevat kaotanud ka iseenda identiteedi – jätab pooleli ülikooli, kaotab huvi oma välimuse vastu, isoleerub ühiskonnast ja lõpetab pikaaegse suhte.
"Meie liit kujutas endast päriselu asemel pigem fassaadi, mille taga vilistas tühjus. Liina ei puigelnudki kuigivõrd, ilmselt oli tal minust ja mu apaatsusest ammuilma kõrini saanud. Kaastunde najal hingitsevat suhet ma ei tahtnud ja seda ma talle ka ütlesin."

Siiski on Mehisel olemas parima sõbra näol Olts, üle kelle üürika kulunud lävepaku võib ta igal suvalisel ajahetkel sadada, et enesekindluse närused riismed tasapisi taas kokkupoole kraapida. Ootamatult astub perekonna asemel tühjale kohale rannas kohatud kummaline võõras, kelle isik kätkeb endas enamat, kui esmapilgul paistab.
Detsembrinumbri lugu jõuab peagi teieni! Seniks aga lumerohkeid ilmasid!

Pilt pärit veebist. Kuna teatav udusus mulle jätkuvalt sümpatiseerib, siis ka valik sedapuhku seesugune.







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar