Veebruaris on minult ilmumas lühilugu "Magus eluke"

Veebruariloo ainest ma lausa otsisin. Aastate vältel olen ajakirjale kirjutanud nii paljudel erinevatel suhteteemadel, et teemadering hakkab juba ahtakeseks muutuma. Ennast korrata ju ei tahaks. Ei saa ju lõputult pajatada sellest, kui mõistmatud võivad teinekord olla mehed, kui traagiline on olla mahajäetud, kui reetlikuks võib osutuda parim sõbratar, keda oled usaldanud või milliseid käänulisi rännakuid tuleb vahel ette võtta enesega rahu tegemise nimel.

Talvepuhkusel jäin pikemalt toppama ühte suure külastatavusega perefoorumisse, eesmärgiga endale selgeks teha, millistel teemadel hetkel kõige enam arutletakse. Silma jäi kärgperendus:  sinu lapsed, minu lapsed, meie lapsed, eksid ja praegused elukaaslased, omavaheline läbisaamine, mineviku taak, kõik üsna keeruline suhete virvarr. Teema tundus sobilik ning nõnda oligi küünlakuu ajakirjaloo aines leitud. Kellegi isiklikku elu ma ajakirjaveergudele loomulikult ei too, lugu on väljamõeldis, millega on saatusekaaslastel siiski lihtne samastuda. Probleemid on ju ikka needsamad, olgu siis fabritseeritud või tegelikkuses aset leidnud.

Veebruariloo "Magus eluke" peategelane on Hele-Riin. Noor naine, kelle südame on võitnud keskealine mees, kel mitu suhet seljataga ja nendest suhetest kaks last, kellest üks on tema kasvatada ja teine elab oma ema juures.
Esialgu mugava ja turvalisena tundunud elu kärgperes pole siiski lihtsate killast – uuel naisel tuleb hakkama saada keerulise iseloomuga teismeliste kui ka riiaka eksnaisega, kes teda kogu südamest põlgab ja oma allakäigus süüdistab. Asja ei tee lihtsamaks ka fakt, et elatakse väikelinnas, kus jääb alati võimalus igapäevaselt kokku põrgata. Kas armastusest piisab, et oma elu sujuvatesse rööbastesse juhtida ja argipäevaga toime tulla? Kas elu teise ringi mehega, olgugi, et heal järjel ja näiliselt igati toreda mehega, ikka on nii magus, nagu see pealtnäha paistab? 

"Magus eluke" on lugemisküps ajakirja "Saatus&Saladused" veebruarinumbris. 



Pilt: internet