Mõtisklusi romaanist "Martin Greeni juhtum"

Vahel võib olla nõnda, et kätte võetud raamat ei kutsu esimese hooga lugema. Võib-olla pole aeg lugemiseks küps, ehk pole hetkel lihtsalt selle raamatu tuju. Mõni aeg hiljem teost uuesti kätte võttes võib aga avastada, et pole täitsa vigagi ja nõnda leida enda jaoks üpris loetava teose. Nõnda räägib üks raamatuhuviline blogipostitaja romaanist "Matin Greeni juhtum". Sellest ja paljudest teiste romaanide sisukokkuvõtetest, mida üpriski analüütilise meelega postitaja on pidanud vajalikuks üles tähendada, saab lugeda siit. Kuna ma ise ei pea vajalikuks kunagi teoste sisu lugejale ette ära jutustada, siis ei hakka ma seda ka praegu tegema.
Lugesin lihtsalt paari üles laaditud katkendit oma romaanist ja mõtlesin mingi sisemise muige saatel: Kas ma tõesti kirjutasin kunagi seda? Kas ma sõnastasingi end niimoodi? Minu puhul kipuvad teosed sündima hetkeemotsioonidest ajendatuna, mis võivad edukalt piisavalt kaua kanda, et romaani mõõt välja anda, ent samas ka muutuda, ununeda või sootuks millekski muuks teiseneda. Martin Greeni isik olnuks justkui toona, aastal 2011, segu kõigest, mis mind siis haaras ning kirjutama paelus – noor, andekas ja mõneti hoomamatu, heatahtlik ning isikupärane. Sisemise painega noor inimene, kelle isikupära ilmnebki enda sisemise tugevuse avastamisel ning teistest hoolimisel.
Kallis ja oluline on tema tegelaskuju mulle siiani, ehkki meeskarakter, mis iganes veel ilmumata teose tegelaskuju mu vaimusilmas on vahepeal kahtlemata muutunud märksa enam realistlikuks. Ma ei tahtnudki toona kirjutada kriminulli, nagu paljud lugejad mu teosest ootavat arvasid, ega taha seda teha nüüdki. Ma põhimõtteliselt ei leia endas seda vajadust, kuigi ei kipu samas ka tulihingeliselt väitma, et see millalgi juhtuda ei võiks.
Mu tegelaskuju areneb praegu üpris rahuldustpakkuval moel läbi novellide, mida igakuiselt ajakirjale kirjutan, omandab järk-järgult täiskasvanule omaseid küpseid jooni, õpib maailma avastama ilma müstitsismita, üha enam tundma iseend ning ennast ümbritsevaid ning leidma sisemist tasakaalu.