Kaks värskemat luuletöötlust

Kuigi vahepeal pole suuremat mahti olnud luule viljelemisega tegeleda, olen nii mõnelegi varem kirjutatule andnud uuema, värskema ja sujuvama töötluse, mille loodan kunagi ka kogumikku kokku panna.
Siin kaks mu stiililt ja sõnumilt suht sarnast lemmikut:

SINA

Kõnnid läbi lume järgi
Lõhnava pargi
Üle külma kanarbikumere
Sume nagu vihmajärgne öö

Mullusuviseid mustikavarsi
Lõkendab su laugude taga
Ja pohlapunane
Lööb hõõguma su huulejoonel

Paindud nagu pungi ajav paju
Ümber mu sulalumiste sõrmede
Haakud härmatisena
Mu mantlinööpide külge

Meeletuks
Ja keeletuks

TÄISKUUÖÖ

kuu voolab elavhõbedana päripäeva
kulgeb uudishimuliku unetuna kaasa
kui sa kõnnid paljajalu 
mööda kanarbikku, pajuvääte 
ja metsviinapuud

õhetav ja õnnesegune
surud oma haprad huuled
vargsi vastu tumesinist ööd
sõnatuna soovides
et see, mis on
see jääks