Raamatuarvustusest ja muust

Hiljaaegu märkasin, et "Martin Greeni juhtum" oli ka lastekas.ee leheküljele üles jõudnud. Lehekülg ise mõjub äärmiselt armsalt ja lastepäraselt, kuigi see, et mu üsna täiskasvanuliku keelekasutusega raamat selles peamiselt lastele ja noortele suunatud portaalis ripub, tekitab ehk selles mõttes pisut segadust, kuna tegemist pole päris kindlasti lasteraamatuga, nagu sellest võib-olla ekslikult mulje jääda võib. Pigem on "Martin Greeni juhtum" mõeldud siiski vanemale koolieale ja täiskasvanuile lugemiseks. Kes tahab lehele pilku heita, võib seda teha siin.

Veel, mis võib lugejais natuke segadust külvata ja mida peaksin arvatavasti täpsustama, on see, et tiitellehele on sattunud lisaks minu ja mu teose nimele ka Reeli Reinausi nimi ja tema romaani pealkiri "Vaevatud," mis justkui viitaks sellele, nagu oleks kaante vahel kaks romaani. Raamatut lehitsedes selgub aga loomulikult, et nõnda see siiski pole. Selleteemalise küsimusega kirjastuse poole pöördudes selgus, et tegemist olla kõigest sarjakujundusega ja kui ilmub sarja järgmine raamat, siis leiab selle tiitellehelt kõigi kolme sel aastal auhinnalise koha saavutanud autori nimed ja teoste pealkirjad. Nii et kõigest selline kunstiline nüanss, mis võib esmapilgul ehk pisut arusaamatuks jääda.

Arvata on, et mu teine raamat saab seoses romaanivõistluse võiduga märksa enam tähelepanu kui debüüt ja kahtlemata on igasugused arvamused teretulnud. Kui märgatakse ja loetakse, on hästi. Ja kui meeldib ja arvatakse, et minus on potentsiaali ja fantaasialendu ja et mu teine romaan on märgatavalt parem, nagu ütles näiteks üks raamatukriitik Ulmekirjanduse veebilehel või et autori tekst voolab imehästi, niivõrd ehe dialoog, suurepärased karakterid, mida kõike on hea lugeda, nagu väitis üks kirjandushuviline blogipidaja, on kahtlemata veel parem. Kõik ongi ju tegelikult maitseküsimus – mõnda ajab huumor naerma, teist mitte, mõnele meeldib kerge ulmelisuse nüanss, teine oodanuks ehk midagi muud, mõni võib arvata, et tegelasi oleks justkui liiga palju, teine leiab lõbusa äratundmise just veidrikest pereliikmete näol ja peab nende omavahelist suhtlust raamatu parimaks osaks üldse.
Raamatud nagu inimesedki me ümber on ääretult erinevad ja omanäolised ning siin valikuterohkes ilmas leidub lemmikuid igaühele. Kahtlemata olen väga tänulik ja rõõmus teie kõigi üle, kui olete võtnud vaevaks laenutada või osta mu raamat ja see läbi lugeda.
ÕNNELIKKU UUT AASTAT! 

Pildil: Pisut kodusaare aastavahetuse sädemevihma.