Hiiu Leht kajastab minu uue lasteraamatu "Panter Pauli pole olemas" sündi

Kümneaastane Amanda Liisa kirjutab oma vastukajas toredasti, kuidas talle meeldis minu raamatus kõige rohkem tüügassiga Timmu lugu. Loo moraalist sai ta aru just nõnda, nagu ma ise olin seda mõelnud – mitte miski pole võimatu, kui vaid piisavalt tahta ja oma unistusele truuks jääda. Seega, eneseusk on väga oluline ja oma looga ma tahtsingi lastele just seda mõtet edasi anda. Oma soovidele tuleb raskustest hoolimata kindlaks jääda, sest ainult niimoodi ongi võimalik neid ellu viia.
Lisaks soovis Amanda Liisa peale raamatu läbilugemist minult veel teada saada üht-teist muudki. 

Palju kulus aega raamatu peatüki kirjutamiseks ja ühe tegelase väljamõtlemiseks.

Ühe raamatu peatüki kirjutasin valmis ühe-kahe päevaga. Tegelaste väljamõtlemisega oli veelgi lihtsam – võtsin ette suure värvipiltidega Aafrika loomaraamatu ja lihtsalt sirvisin. Sõelale jäid välimuse või oleku poolest kõige köitvamad tegelased. Panin neile toredad vanaaegsed nimed. Nii näiteks seiklevad mu raamatus leopard Lembit, krokodill Kalmer, sebra Salme, mureen Marta, okassiga Oskar ja teised.

Kust said inspiratsiooni niisuguse raamatu kirjutamiseks.
Inspiratsiooni leidmine polnud keeruline. Käesolev raamat mu laste loomaraamatu sarja teine raamat. Kunagi tekkis meil ühe kirjastajaga idee, kirjutan loomaraamatu sarja. Esimene,  „Maailma parim dingo“ tutvustab Austraalia asukaid ja teine, „Panter Pauli pole olemas“, Aafrika asukaid. Võimalik, et sünnib ka sarja kolmas raamat, mis tutvustab lastele mõne muu maailmajao loomi. Põhimõtteliselt on Andres kolmanda raamatu illustreerimiseks oma nõusoleku juba andnud.
Tahtsin kirjutada midagi lõbusat, mis ei koormaks last õpetussõnadega, vaid annaks elamise ja teistega läbisaamise kunsti edasi läbi huumoriprsma ning lustakate seikluste.

Kust sa nii hea illustraatori leidsid (sul on tegelikult alati väga head kujundused), kas koostöö temaga on esimene.
Andrus Kuuraga pole ma tõepoolest varem koostööd teinud, „Panter Pauli pole olemas“ on meie esimene ühine raamat. Võib öelda, et kokku viis meid juhus. Andresele mu käsikiri meeldis, mulle jälle tema värviküllased ja rõõmsad illustratsioonid. Õige pea leidsime ka sobiva kirjastuse. Otsustasime Eesti ühe edukaima kirjastuse, Heliose kasuks, kes tegi meile soodsa pakkumise.

2010 hakkasid kirjutama ja 2015 olid juba 9 teose autor, mitmes teos see sul on ja mitmes lastele mõeldud raamat.
„Panter Pauli pole olemas“ on mu kuueteistkümnes ilukirjandusteos ja ühtlasi viies lasteraamat.


Millal ja miks pöördusid noorteraamatute juurest pisemate poole?

Minu esimese lasteraamatu „Keteriin Salaaias“ 1. osa ilmus aastal 2012. Käsikiri ise oli kõige esimene, mille ma üldse kirjutasin, aga mõte seda avaldamiseks pakkuda sündis mõni aasta hiljem.
Lastele kirjutada on ju lihtne ja tore ning nad ise kõige vahetum ning osavõtlikum sihtgrupp. 

Seda ja palju muudki küsisid Amanda Liisa Liister ja Kärolyn Kivistik

Uudis ilmus teisipäevases, 19. novembri "Hiiu Lehes"
Veebiartikli link: http://www.hiiuleht.ee/2019/11/amanda-liisa-tutvustab-uut-lasteraamatut/