Ajakirja mailugu sarnaneb pisut artiklile, kus oma loo räägivad mitu erinevat inimest, täpsemalt siis kolm kooselupaari, igaühel neist erinev saatus, kuid üks sarnane joon - meespool on oma kaaslasest tunduvalt noorem. Siin keskkonnas olen põgusalt ilmunud loost juba juttu ka teinud, täpsemalt saab selle kohta lugeda siit. Tutvustuseks katkend: Trevor: Tähtajaga armulugu
Trevor kohtus Irisega juhuslikult, võiks isegi väita, et ebaromantiliselt. Nad juhtusid peatuses koos trammi ootama. Oli kõle ja hall kevadpäev. Trevor tegi koolist poppi ja kavatses päeva niisama surnuks lüüa. Iris istus temast pooleteise meetri kaugusel täissoditud puupingil, tõsine, tühjust täis pilk enda ette suunatud. Kallis kevadmantel, trendikad kingad ja hinnaline käekott. Trevoril oli selliste asjade peale silma. Ta teadis, mis brändikaup maksab ja millised inimesed seda endale lubada saavad.
Irise-sugused
jõukamapoolsed muserdatud prouakesed on alati kerge saak. Trevor
haistis võimalust õhust ega raatsinud seda kasutamata jätta. Ta
häälestas end usaldusväärseks ja alustas ettevaatlikult juttu,
püüdis jätta igati osavõtlikku muljet. Iris oli ootamatust
tähelepanust meelitatud, pühkis pisarad ära ja langes lõksu
kergemini, kui Trevor seda oodata oleks osanud. Nädala pärast elas
ta juba naise juures.
Trevori hinnangul oli selline suhe kasulik mõlemale osapoolele. Naine maksis meelsasti tema õppemaksu ja kandis aeg-ajalt Trevori pangakontole piisavalt taskuraha. Trevor võis oma lähituleviku suhtes olla muretu. Kuni laekus raha, oli kõik kombes. Vastuteenena püüdis ta Irisele voodis igati meelt mööda olla ja kuulas kannatlikult kõiki naise pihtimusi. Vahel hakkas Irise lõputu lobisemishimu teda küll tüütama, eriti, kui asi kaldus enesehaletsusse, kuid välja paista Trevor seda ei lasknud. Tuli jääda osavõtlikuks, sest Trevor teadis, et Iris hindas seda. Noormees kalkuleeris, et nende suhe võiks vastu pidada vähemalt ülikooli lõpuni. Siis leiab ta sobiliku töökoha ja tuleb võib-olla juba omal jõul toime. Või mõne teise prouakese toel, nii on igal juhul lihtsam. Trevor oli varakult mõistnud, et selline taktika on kõige mugavam ja kasulikum. Raha lihtsalt vedeleb maas, ainult võta ja nopi. Kõigest killuke kaastunnet ja tähelepanu, mille järele küpsed, hooletusse jäetud naised kõrbetaimena janunevad, olles valmis mis tahes inimlikkuseavalduse eest heldelt tasuma.
Armukade Iris polnud, kuid Trevor ei olnud rumal ja teadis suurepäraselt, kustmaalt läheb piir, soovimata oma õnne proovile panna. Ta ei vaadanud omaealiste kaunitaride poolegi, kinkides oma veendunud hoiakuga Irisele külluslikult meelerahu ja tänulikkust.
Naise luksuskorteris oli õdus. See kujutas endast tõelist naudingute oaasi. Trevor kasutas ilma igasuguse valehäbita kõiki talle sülle sadanud mugavusi: laenas muretult naise autot, millal iganes vaja läks, ostis poest, mida hing ihkas, kümbles tihti mullivannis ja sõi kvaliteetset mahetoitu. Iris ei tahtnud Trevorilt midagi peale tema kiindumuse, mille välja näitamises omandas noormees aja jooksul tõelise näitlejameisterlikkuse. Trevor oli endaga rahul ja rahul oli Iriski. See oli mõnus kohustustevaba suhe, mis töötas imekombel suurepäraselt. Kohustustevabadus Trevorile sobis.
Trevor ei hinganud oma suhtest ühelegi kursavennale, tundmata selleks vajadust. Kuid ühel reedeõhtul pubis õllekannu taga sai tema salasuhe siiski avalikuks.
„Käid emaga või?“ hakkasid koolivelled temalt ühtäkki vastuseid nõudma.
„Mida?“
„Seda jah. Nägime sind linna peal mingi vanamuti käevangus. Ära oled pööranud või?“
„Enda teada mitte.“
„Ta viis tädi kinno,“ itsitati.
Trevor ei vaevunud sõpradega avameelitsema, leides, et ta eraelu on tema enda asi.
„Viisin jah tädi kinno, miks ma ei võiks? Vanainimene tahab ka meelt lahutada.“
Kursavennad tegid omavahel silma. „Noo, stiilne tädi sul ikka. Uuema seeria bemm ja puha. Sulle puhub ka piisavalt pappi, jah?“
„Ma ei sobra oma lähisugulaste rahakotis,“ selgitas Trevor. Soovimatu huviorbiiti sattumine hakkas teda ärritama.
„Aga armukese omas?“
Üle pubi kajas üksmeelne pilkav naer. Trevori varasem materiaalne kitsikus ja kesised võimalused olid teistele hästi teada, niisamuti tema ootamatult paranenud majanduslik elujärg – trendirõivad, piisavalt vaba raha ja üleüldine muretu hoiak.
„See tädike on sinust päris moodsa isase voolinud,“ jätkasid kursavelled meelega valjuhäälselt, nii et neid naaberlaudadest vahtima jäädi. Tähelepanu mõjus ergutina ja innustas jätkama.
„Vaadake kõik!“ lõugasid Trevori kursusekaaslased üle pubi. „Siin on mees, kes teab, kuidas elada! Tuleb sebida rikkaid vanamoore! Võtke eeskuju!“
„Minge kukele,“ nähvas näost punane Trevor ja tellis uue õlle.
Küpse naise tarkust omav Iris muidugi teadis, et Trevor kasutab teda ära, aga naine ei hoolinud sellest. Ta nautis mehe noorust ja sarmi, kuniks see oli tema käeulatuses, tundes ka ennast seeläbi nooruslikuma ja sarmikamana. Naine oli rõõmuga helde, see oli vähim, mida ta oma õrnas eas kallima heaks teha sai. Iris mõistis, et isegi sellisest, mitte päris ausatel kaalutlustel loodud suhtest on temalegi omal moel kasu – ta oli vähem kurvameelne, tema päevades oli jälle elevust ja ootusärevust, mida värske suhe endaga kaasa tõi. Lisaks polnud mõtted hiljaaegu purunenud abielust enam nii otsatult valusad. Muidugi Iris aimas, et sisimas ei viitsi Trevor tema heietusi kuulata ja sisutihedate analüütiliste sisekaemustega kaasa rännata. Mõnikord ajas noormehe pisut ülepingutatud ja mitte päris siiras püüd talle kõiges meele järele olla naist muigama. Ta nägi noormeest läbi, kuid ei kahetsenud midagi.
„Räägi nüüd, kust sa selle noore jumaluse kinni püüdsid?“ tuli ka Irisel oma suhte osas lõpuks uudishimulikele sõbrannatele aru anda. „Nägin teid supermarketis koos ja päris kindlasti polnud ta ei su vend ega sugulane. Paistsite selleks liiga tuvikesed välja.“
„Mina ei püüdnud kedagi,“ kaitses ennast Iris. „Tema kõnetas mind. Trammipeatuses.“
„Las ma arvan: sina nutsid ja tema nihkus osavõtlikult lähemale. Nii sulle kui rahakotile?“
Iris kõhkles, kuid otsustas aus olla. „Midagi sellist jah.“
„Sa oled ikka uskumatu tobu,“ jahmusid sõbrannad. „Kas noor liha maitseb siis nii hästi?“
„Ja kuidas veel,“ naeratas Iris.
„Mitmendal kursusel su jumalus käib?“
„Eelviimasel.“
„Siis on teile jäänud veel poolteist aastat,“ kõlas karm kohtuotsus.
„Ma võtan selle aja hea meelega.“
„Tähatajaga armuloo? Sa ei arva, et oled paremat väärt?“
„Ma ei nimetaks seda nii. Võib-olla on Trevor keegi, keda mul on praegusel eluetapil vaja.“
„Raske uskuda, et vaja läheb kedagi, kes sind ära kasutab,“ jäid sõbrannad irooniliseks.
„Andeks, te ei saa sellest nagunii aru.“ Irise jaoks oli teema lõppenud.
Trevori hinnangul oli selline suhe kasulik mõlemale osapoolele. Naine maksis meelsasti tema õppemaksu ja kandis aeg-ajalt Trevori pangakontole piisavalt taskuraha. Trevor võis oma lähituleviku suhtes olla muretu. Kuni laekus raha, oli kõik kombes. Vastuteenena püüdis ta Irisele voodis igati meelt mööda olla ja kuulas kannatlikult kõiki naise pihtimusi. Vahel hakkas Irise lõputu lobisemishimu teda küll tüütama, eriti, kui asi kaldus enesehaletsusse, kuid välja paista Trevor seda ei lasknud. Tuli jääda osavõtlikuks, sest Trevor teadis, et Iris hindas seda. Noormees kalkuleeris, et nende suhe võiks vastu pidada vähemalt ülikooli lõpuni. Siis leiab ta sobiliku töökoha ja tuleb võib-olla juba omal jõul toime. Või mõne teise prouakese toel, nii on igal juhul lihtsam. Trevor oli varakult mõistnud, et selline taktika on kõige mugavam ja kasulikum. Raha lihtsalt vedeleb maas, ainult võta ja nopi. Kõigest killuke kaastunnet ja tähelepanu, mille järele küpsed, hooletusse jäetud naised kõrbetaimena janunevad, olles valmis mis tahes inimlikkuseavalduse eest heldelt tasuma.
Armukade Iris polnud, kuid Trevor ei olnud rumal ja teadis suurepäraselt, kustmaalt läheb piir, soovimata oma õnne proovile panna. Ta ei vaadanud omaealiste kaunitaride poolegi, kinkides oma veendunud hoiakuga Irisele külluslikult meelerahu ja tänulikkust.
Naise luksuskorteris oli õdus. See kujutas endast tõelist naudingute oaasi. Trevor kasutas ilma igasuguse valehäbita kõiki talle sülle sadanud mugavusi: laenas muretult naise autot, millal iganes vaja läks, ostis poest, mida hing ihkas, kümbles tihti mullivannis ja sõi kvaliteetset mahetoitu. Iris ei tahtnud Trevorilt midagi peale tema kiindumuse, mille välja näitamises omandas noormees aja jooksul tõelise näitlejameisterlikkuse. Trevor oli endaga rahul ja rahul oli Iriski. See oli mõnus kohustustevaba suhe, mis töötas imekombel suurepäraselt. Kohustustevabadus Trevorile sobis.
Trevor ei hinganud oma suhtest ühelegi kursavennale, tundmata selleks vajadust. Kuid ühel reedeõhtul pubis õllekannu taga sai tema salasuhe siiski avalikuks.
„Käid emaga või?“ hakkasid koolivelled temalt ühtäkki vastuseid nõudma.
„Mida?“
„Seda jah. Nägime sind linna peal mingi vanamuti käevangus. Ära oled pööranud või?“
„Enda teada mitte.“
„Ta viis tädi kinno,“ itsitati.
Trevor ei vaevunud sõpradega avameelitsema, leides, et ta eraelu on tema enda asi.
„Viisin jah tädi kinno, miks ma ei võiks? Vanainimene tahab ka meelt lahutada.“
Kursavennad tegid omavahel silma. „Noo, stiilne tädi sul ikka. Uuema seeria bemm ja puha. Sulle puhub ka piisavalt pappi, jah?“
„Ma ei sobra oma lähisugulaste rahakotis,“ selgitas Trevor. Soovimatu huviorbiiti sattumine hakkas teda ärritama.
„Aga armukese omas?“
Üle pubi kajas üksmeelne pilkav naer. Trevori varasem materiaalne kitsikus ja kesised võimalused olid teistele hästi teada, niisamuti tema ootamatult paranenud majanduslik elujärg – trendirõivad, piisavalt vaba raha ja üleüldine muretu hoiak.
„See tädike on sinust päris moodsa isase voolinud,“ jätkasid kursavelled meelega valjuhäälselt, nii et neid naaberlaudadest vahtima jäädi. Tähelepanu mõjus ergutina ja innustas jätkama.
„Vaadake kõik!“ lõugasid Trevori kursusekaaslased üle pubi. „Siin on mees, kes teab, kuidas elada! Tuleb sebida rikkaid vanamoore! Võtke eeskuju!“
„Minge kukele,“ nähvas näost punane Trevor ja tellis uue õlle.
Küpse naise tarkust omav Iris muidugi teadis, et Trevor kasutab teda ära, aga naine ei hoolinud sellest. Ta nautis mehe noorust ja sarmi, kuniks see oli tema käeulatuses, tundes ka ennast seeläbi nooruslikuma ja sarmikamana. Naine oli rõõmuga helde, see oli vähim, mida ta oma õrnas eas kallima heaks teha sai. Iris mõistis, et isegi sellisest, mitte päris ausatel kaalutlustel loodud suhtest on temalegi omal moel kasu – ta oli vähem kurvameelne, tema päevades oli jälle elevust ja ootusärevust, mida värske suhe endaga kaasa tõi. Lisaks polnud mõtted hiljaaegu purunenud abielust enam nii otsatult valusad. Muidugi Iris aimas, et sisimas ei viitsi Trevor tema heietusi kuulata ja sisutihedate analüütiliste sisekaemustega kaasa rännata. Mõnikord ajas noormehe pisut ülepingutatud ja mitte päris siiras püüd talle kõiges meele järele olla naist muigama. Ta nägi noormeest läbi, kuid ei kahetsenud midagi.
„Räägi nüüd, kust sa selle noore jumaluse kinni püüdsid?“ tuli ka Irisel oma suhte osas lõpuks uudishimulikele sõbrannatele aru anda. „Nägin teid supermarketis koos ja päris kindlasti polnud ta ei su vend ega sugulane. Paistsite selleks liiga tuvikesed välja.“
„Mina ei püüdnud kedagi,“ kaitses ennast Iris. „Tema kõnetas mind. Trammipeatuses.“
„Las ma arvan: sina nutsid ja tema nihkus osavõtlikult lähemale. Nii sulle kui rahakotile?“
Iris kõhkles, kuid otsustas aus olla. „Midagi sellist jah.“
„Sa oled ikka uskumatu tobu,“ jahmusid sõbrannad. „Kas noor liha maitseb siis nii hästi?“
„Ja kuidas veel,“ naeratas Iris.
„Mitmendal kursusel su jumalus käib?“
„Eelviimasel.“
„Siis on teile jäänud veel poolteist aastat,“ kõlas karm kohtuotsus.
„Ma võtan selle aja hea meelega.“
„Tähatajaga armuloo? Sa ei arva, et oled paremat väärt?“
„Ma ei nimetaks seda nii. Võib-olla on Trevor keegi, keda mul on praegusel eluetapil vaja.“
„Raske uskuda, et vaja läheb kedagi, kes sind ära kasutab,“ jäid sõbrannad irooniliseks.
„Andeks, te ei saa sellest nagunii aru.“ Irise jaoks oli teema lõppenud.
Täispikk lugu on leitav ajakirja "Saatus&Saladused" värskes mainumbris.
Pilt: internet
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar