Ajakirja märtsinumbris ilmuv lugu kannab pealkirja "Minu nõiad"

Uut ajakirjalugu kirjutan ka. Märtsiloo pealkirjaks saab lühike ja lakooniline "Minu nõiad". Kuidas ma kirjatüki oma uue raamatu ilmumise eelses tuhinas küll lõpetatud saan, on muidugi iseasi, aga kolmveerand käsikirjast sai valmis juba eelmisel nädalalõpul ja nüüd olekski tarvis loole punkt panna. Õnneks on õhtu veel noor ja võimalik, et suudan käsikirja täna siiski lõpetatud. 

Mingit erilist nõidumist, posimist ja inimhingede pooleks saagimist märtsiloos küll ette ei tule, rõhk on, nagu alati, erisuguste inimkarakterite kirjeldusel, nende eripärade välja toomisel ning sellel, missugust mõju need niinimetatud nõiad avaldavad peategelasele. Tavaliselt on see toetav, nagu mu lugudes enamasti ikka, kuigi mõnikord tuleb ette ka teistsugust hoiakut. Siiski on need kolm naist minategelasele eelkõige sõbrannad, ei enamat, kuigi vahel juhtub, et jutuks tulevad ka käejoontelt lugemine ja kaardipanemine.

Omavahel sõbrannad nõiad ei ole, pigem rivaalid, kes oma annetega üksteist üle trumbata üritavad, kuid ühes on nad ühte meelt: Kent on mõttetu mees, kes tuleks kiiremas korras maha jätta, kuna mõni meesisend, olgugi, et piltilus ja üle ääre ajava sarmiga, on paarisuhteks absoluutselt sobimatu. Miks peategelane teist meelt kipub olema, sellest juba märtsikuus. 

Pilt: internet