Korter kesklinnas

Loomult ma loomulikult ei ole linnainimene ega saa selleks ka kunagi. Aga vahel on niiviisi hea, jätta kõik muu ja olla sootuks mujal. Kammida kangelasliku rõõmu ja rahuga läbi kaubandust ja korvata enesele seda, millest saarel napib. Magada võõras voodis ja laduda külmkappi suurtest jahedatest kaubanduskettidest silma jäänud head-paremat, mida hiljem mekkida. Mõni kogub marke, mõni kallimaid, mõni luksukorterites ööbimisi. Mulle sobib see viimane. 

Üht-teist saab eemal olles alati selgeks. Elu justkui rõhutaks minu jaoks viimasel ajal seda, et ettekujutus on enamasti alati värvilisem kui tegelikkus. Ja see puudutab kõike, absoluutselt kõike. Võib-olla on mu kujutlusvõime lihtsalt liiga võimas, võib-olla eeldan enamat, kui tegelikkus välja kanda suudab. Aga selle kõige mõistmine toob meeldiva iseolemise rahu, mida ongi eemal olles eelkõige tarvis.

Mrs. Salapärane