Esmakohtumine minu trükist tulnud uue novellikogumikuga "Tuulemüüja tütar"

Tänasel vihmasel laupäevahommikul seadsin sammud postkontori poole ja tõin koju novellikogumiku "Tuulemüüja tütar" autorieksemplaride kopsaka paki. Pakk iseenesest nõudis tublisti tarimist, kaaludes üle viie kilo. Seekord tegin pappkasti lahti kohe ja ilma igasugu tseremoonitsemiseta. Eks neid autorieksemplaride pakkide saamisi on elus olnud juba omajagu. Otseselt mingit sensatsioonilist elevust esmahetkel tundnud, kuid rõõmu ja head meelt ikkagi.

Raamat ise on imekena. Kõvakaaneline, mõnus matt kaas, tõsiseltvõetav, nagu ma tegijatelt soovisin. Kogumik sisaldab valitud novelle neli aastat väldanud igakuise kaastöö tulemusena publitsistikaväljaannetele. Valiku tegin ise. Kuid seda kõike olen ma siin keskkonnas juba öelnud ka ega tahaks end liigselt korrata. Põhimõtteliselt pole ma seda meelt, et autor peaks oma teostele mingit padureklaami tegema ja inimestele oma loominguga kanda käima. See kõik on minu jaoks aeganõudev, väsitav ja tüütu. Ning pisut ebaväärikas. Mingil määral ma reklaamimisega loomulikult tegelen, sest päris ilma ei saa. Aga seda kõike vastavalt tundele ja tahtmisele. Pigem eelistan väljendada siin keskkonnas oma vahetuid emotsioone ja mõtteid seoses oma loominguga. 

Kuna on vihmane ja ilm pildistamiseks ebasobiv, lükkan raamatust fotode tegemise praegu pisut edasi, kuigi sellega tegeleda oleks juba praegu tore. Raamat jõuab lähiajal ka Hiiu Valla Raamatukogusse ja Magnuse raamatuärisse. Osta saab Rahva Raamatust, Apollost ja kirjastuse Kentaur kodulehe kaudu. 


Pilt on võetud internetist ega ole raamatuga mingil moel seotud.