Minu luulekogu "Võilillelein" Eesti Rahvusraamatukogus nüüd ka kojulaenutuseks saadaval!

Hiljaaegu pöördus Eesti Rahvusraamatukogu minu poole palvega osta lisaks kogus juba olemasolevatele sundeksemplaridele juurde kaks mu debüütluulekogu ”Võilillelein” eksemplari ka kojulaenutuseks. Suisa õnn, et oma avalikku meili vaatasin, kuna teen seda suhteliselt harva, kuigi aeg-ajalt ikka.
Täna läks postipakk teele ja peagi on võimalus poeesiahuvilistel pealinlastel mu luulekogu ka koju laenutada. 

Kel jätkuvalt huvi minu debüütluulekogu endale päriselt soetada, võtke minuga aga julgesti ühendust mu avalikul meiliaadressil kirjapiigakiiri@gmail.com. Mõned eksemplarid on mul veel olemas. Avalikust kaubandusest neid ilmselt enam peale Kärdla Magnuse äri ei leia! "Võilillelein" on minu soovi kohaselt ka seest illustreeritud üle kogumiku siselehtede lendlevate õhuliste võililleebemetega ja väga kaunis. Tinglikult võib neid pidada pisarapudemeiks. Eelistan kirjutada sügavamasisulist ja hingest hinge rääkivat luulet, mis on enamasti kantud ilusvalusast melanhoolsest alatoonist. Ühtse sõnumina läbib kogumikku suutmatus kaduvikuga leppida, vaadates möödanikule järele mõrkja naeratusega.
Mäluvärskenduseks postitan siia kogumiku esimese luuletuse, mis jõudis Eesti Luuleliidu korraldatud luulekonkursil parimate hulka ja sai almanahhis ära trükitud. 

KEVAD TARTUS

Sel päeval, mil läksid linna,
Voolas jõgi läbi su jalgade
Ja su põues ajasid vargsi võrseid
Kuldkollased kasepungad

Naeratus taskupõhjas,
Hulpisid üksipäini
Mööda vihmavärsket teed,
Põikasid kõrvale viidikaparvede eest,
Vaatasid üht vana maja

Ja kõik selles pärlhallis päevas,
Mil õhk lõhnas nagu õnn,
Oli veel võimalik