Eeltutvustav katkend peagi ilmuvast märtsinovellist "Pikne paradiisis"

Eeltutvustav katkend märtsikuus ilmuvast uuest suhtenovellist "Pikne paradiisis". Torm ise kogub veel hoogu, kõrvalsuhet iseloomustavad alles esimesed pea kohale koonduvad tumedad piksepilved, mille ulatust ja täit tähendust õnneuimas Piia esiotsa ei märka ega pea oluliseks. Mõistmine, et kõik, mida me teeme, mis iganes otsuseid langetame, mõjutab see meie elu ja käekäiku tuntavalt ka edaspidi, ei paista veel talle veel päriselt pärale jõudvat. Uudsuse elevusel on selleks pakkuda küllaga jõudu, mõju ja õnnestavat vaheldusrikkust, millest naisel näib turvalises elurutiinis vajaka jäävat. 

„Mida sa tahad, Piia?“ küsib Raff lõpuks oma magamistoa hämaruses.
Küsimus ei meeldi mulle kuigivõrd. Mu pilk libiseb Rafi sügavate silmade haardest lahti, rändab üle tee kõrguva suure läikiva ärihoone fassaadini ja peatub millegipärast ühel toonklaasidega poolavatud aknal. Ühel aknal sadadest. Huvitav, miks just see aken minu jaoks eriline on? Kõik ülejäänud on täpipealt samasugused.
Kas ma peaks nüüd rääkima, et ma tahaks, et mu kaltsukapoe käive oleks mitutuhat eurot puhastulu aastas? Või et valitseks ülemaailmne rahu? Või et piimapakk maksaks jälle näputäie sente nagu vanasti? Või et Reena leiaks endale kallima, kes oleks sama suures õhinas vanades moekataloogides lappamisest nagu ta ise ega osutuks sääraseks reetlikuks tõpraks, nagu kõik need, kellega ta seni läbi on käinud ja oleks pealekauba veel soovitatavalt India päritolu? Ma ei kaldu arvama, et Raff nendes küsimustes just kuigi palju ära teha saaks, seega hoian suu targu lukus. Hetkeks vilksatab ärihoone aknal kellegi siluett. Siis aken sulgub ja vari selle taga kaob ruumi sügavusse. Elud ja olemised, millest ma ei tea tuhkagi.
Vaikin pikalt ja esitan siis jaheda vastuküsimuse: „On sel tähtsust?“

„Muidugi on.“ Mehe hääles kõlab ehe hämmeldus. „Millel siis veel on tähtsust, kui mitte sellel?“



Foto: veeb