Talveaeg sunnib
ikka ja jälle vastukaaluks enda ümber luusivale pimeadusele valgust
tekitama. Hinda lähevad elektrituled, küünlavalgus ja kaminatule
soe kuma, mille paistel enda akusid laadida. Põhjamaalasena tekitab
aasta hämaraim aeg minus rusutuse asemel alati pigem õdusa olemise.
Pimedus pole kunagi olnud pelutav, vaid pigem turvatunnet tekitav.
Hämaraeg on kaitse, millesse naudinguga sukelduda nagu mustavasse jõkke. Ees ootavast pühadehiilgusest, peomelust ja kingisajust ehk
enim meeldibki mulle see rahu, vaikuse ja iseendaga olemise aeg, mil
korraga on justkui kõigeks aega. Headeks raamatuteks, filmideks, mis
seni vaatamata, pikkadeks jalutuskäikudeks metsa ja mere äärde.
Mõnusat
jõuluootust!
Pilt pärit siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar