Lugu
räägib noormehest, kes kasvab veel enne põhikooli lõppu
kahemeetriseks, kelle juuksed tõmbuvad hoolimata
sirgestusvahendite abist jäärapäiselt lokki ja kes elava suhtluse ning
pallitagumise asemel eelistab pigem sädelevi silmi uurida pakse
putukaentsüklopeediaid ning vaimustuda loendamatutest
kooriktiivalistest.
Nõnda avastab 23aastane Andero ühtäkki, et hoolimata heast haridustest ja töökohast on üks oluline tahk ta elust täielikult varjusurmas – ta ei oma vastassugupoolega lävimises mingeid märkimisväärseid kogemusi.
Nõnda avastab 23aastane Andero ühtäkki, et hoolimata heast haridustest ja töökohast on üks oluline tahk ta elust täielikult varjusurmas – ta ei oma vastassugupoolega lävimises mingeid märkimisväärseid kogemusi.
Kõik
muutub hetkest, mil ta pilk peatub ühel hallil pärastlõunal
kassapidaja Miial. End alati erinevaks ja mitte kuhugi kuuluvaks
pidanud noormehele mõjub Miia tavalisus ja silmapaistmatus
äraütlemata rahustavalt ja ta teeb kõik, et tüdruku poolehoidu
võita. Andero meelehärmiks pole aga Miial temast sooja ega külma.
Tüdruku pilgus varitseb midagi pinevat ja tõrjuvat, mille põhjusele
jälile jõudmine osutub keeruliseks ülesandeks.
See
on lugu kahe iseäraliku ja üksildase hinge kohtumisest. Andero satub
keset Miia väikest, värvirõõmsat ja segamini paisatud elamist
ning tunneb sügavat rahulolu kõigest, olgugi, et see erineb
tublisti ta enda harjumustest ja sissejuurdunud tavadest. Tänu leplikule
meelele ja üüratule kannatusele pühendab kinnine ja morn Miia ta viimaks oma ainsasse hobisse – taimeteesegude eksootilisse ja salapärasesse
maailma ning kergitab lõpuks ka teda painavalt murelt saladuskatte. Tahaksin
siinkohal lisada, et see on tutvus, mis muudab pöördumatult mõlema
peategelase elu, kuid paraku pole see alati nõnda.
Novell "Saialilletüdruk", see ühtaegu nii kurb kui ka lõbus lugu, näeb trükivalgust juulikuu ajakirjas
"Saatus&Saladused".
Pilt:
Linda Kohk "Saialilled"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar