Kohtumine Kirna mõisas

Uudist on vahepeal olnud veelgi, kuigi on lihtsalt aega nappinud, et sellest kõigest pajatada.
Pühapäeval, 16ndal juunil toimus Järvamaal, Kirna mõisas Eesti Luuleliidu poolt korraldatav Luulekevad 2013 finalistide kokkusaamine. Tegu oli läbinisti kirjandusliku üritusega, mida üritas pisut küll rikkuda väike vihmasabin. Istusime suvelillede ja niiskuse järgi lõhnavas mõisapargis, lugesime luulet ning avanes võimalus kohtuda mitmete meeldivate luulekunsti viljelevate  inimestega.

Sellest kõigest on plaanis natuke hiljem pisut pikemalt kirjutada ning ka pilte üles laadida. 

Hetkel toon teieni värskest luulekogust Luulekevad 2013 enim meeldinud luuletuse, mille autoriks on Hirviö, kes on juba jõudnud ka oma luulekogu väljaandmiseni. Äratundmist pakkus luuletuse viimane salm kõige kaduvusest. 
Ihaldatust, mis ühel või teisel viisil jõuabki  lõpuks ootajani ning kahjuks ka kaob. Küllap Saalomon teadis, millest rääkis.

Saalomoni tarkus

Tark Saalomon kunagi väitis,

et tarkus teeb inimest kurvaks.

Ta teadis, mida ta rääkis,
miks asjata kuningas kurdaks?

See kurbus on sügav kui kaev,

ja helge kui vaadata kaevust.

Või must nagu karidel laev,

Kui keegi võrdlema vaevuks.

Kui mõttega kõrgele lendad

ja ihaldad avastusrõõmu,
siis nukrust sa valmistad endal -
kõik tuleb, ja saabub, ning möödub.

Hirviö