Eeltutvustav katkend oktoobris ilmuvast suhteloost "Vale valik"

Lapse tervise osas jagas Reti oma kõhklusi Tuururiga, aga see sai jälle pahaseks.
„Ära mõtle lollusi välja. Roosiliis on täiesti terve ja tubli laps, mitte sihuke viripill nagu sina.“

Selles suhtes oli Tuuduril muidugi õigus. Oma rahuliku meele ja muretusega andis tilluke Roosiliis Retile iga kell silmad ette. Laps oli täpipealt oma isa koopia – mustad lokkis juuksed, tumesinised silmad ja tõmmu nahk, mis kohe suve hakul ilusa kuldse jume omandas. Reti oli hoopis teistsugune –  kõhn, kahvatu ja tundlik. Päike ei hakanud talle peale ka pärast pikka rannas praadimist. Seega pidas naine targemaks seal üldse mitte käia. Merevesi oli suvelgi raudkülm, rand kivine ja täis salalikke okkalisi kibuvitsu, mille vastu võis end kergesti veristada ja riided lõhki tõmmata.
„Paki laps autosse, mine sõida ringi, mis sa kodus konutad,“ pakkus mees. „Otsi omasuguste seltsi. Kusagil ju käivad titemammad koos. Mine külakeskusesse, äkki leiad mõnest seltsiringist tegevust. Aed ka ligadi-logadi. Porgandid vajavad üles võtmist, mida sa ootad? Et külm need ära näpistaks?“
Reti meel tõrkus. Muld oli külm ja kleepuv, täis vastikud mutukaid ja putukaid, kellest ta parema meelega eemale hoidis. Porganditest säilitamisest polnud naisel samuti vähimatki aimu. Palju lihtsam oli neid osta kilekotitäie kaupa poest, pestu ja puhastatuna.
Ööd olid talus kõige hirmsamad. Tuul ulus, katus kolises, akna taga sahises ja krabises miski. Metsast kostis loomade hääli. Vahel kõlas see nagu piinatud inimese nutt. Sellistel puhkudel tõusis Reti keset ööd üles, et unesoe, magada nohisev Roosiliis enda kõrvale tõsta. Laps magas nagu kott ja tema pehme soojus andis ka Retile raasikese julgust juurde.
Hommikul oli Tuudur paremas tujus. Võttis enne tööleminekut naisel õlgade ümbert kinni ning lohutas: „Pole siin nii hull ühti. Vaata ringi, kõik on meie jagu. See kõik. Suur talu, lahmakas maad ja metsa pealekauba. Iga teine oleks sinu asemel õnne tipus. Mis elu see sul seal ka kitsas linnakorteris oli, elasite pead-jalad koos, polnud ei istumise ega astumise ruumigi. Aeg on perenaiseks hakata, Rediseke.“

Täispikk lugu ootab lugema ajakirja "Saatus&Saladused" oktoobrinumbris. Septembrikuu vältel on võimalik lugeda tragikomöödilist suhtelugu "Pime õnn", mis pajatab ämma-minia omavahelise läbisaamise keerdkäikudest ja põlvkondadevahelistest eriarusaamadest.


Pilt: internet