Ühel või teisel moel kanname endaga kaasas mõnda kadunud maailma. See elab me mõtetes, unenägudes, käib varjuna kannul ja isegi kui tahaksime, ei vabane me sellest päriselt kunagi.
Samas pole tegu taagaga, millest peaksime meeleheitlikult vabaneda üritama. Kadunud maailm ongi kogu see ühtaegu väärtuslik ja väärtusetu, kes või mis me kunagi olime. Me ei saa seda eitada, pisendada ega olematuks muuta. Pigem on see eriline ja mitte ealeski korduv. Miski, millest tahaks veel korrakski näha und, mida tahaks emmata ühtaegu kirka ja kibeda rõõmuga nagu kaotsi läinud armastust.
Kogumik sisaldab kuutteist novelli viimaste aastate paremikust, mis on varem ajakirjas ilmunud, kuid seni veel kogumikuna avaldamata. Kuust kuusse olen neid juurde kirjutanud, kuni veendusin, et maht on uue teose avaldamiseks piisav. Käsikirjale mõeldes kangastus ka raamatu kaanekujunduse idee. Omapoolse soovina tahaksin, et sedapuhku oleks kaane peamiseks kujunduselemendiks pealkiri, suurelt üle esikaane, "kadunud maailm" kordades suuremalt kui pealkirja esimene pool. Idee sai ka kunstnikule edastatud ja eks paistab, mismoodi see tegelikkuses olema saab ning nii mind kui lugejat kõnetama hakkab.
Raamat saab eeldatavasti olema kõvakaaneline ja ilmub veel sellel aastal.
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar