pühapäev, 17. juuli 2016

Veel sedasamust suvist aeda...



On südasuvi ja aiast justkui ära ei tahagi. Ikka eksleb meel aiandisse mõne uue põneva lemmiku järele. Eks seegi ole investeering - ilusse, meelerahusse, iseolemise lihtsatesse ja kordumatutesse hetkedesse. Pikka puhkusesse ja aega iseendale, mida näib olevat küllalt, ent ometigi libiseb see päevade kaupa kiirelt mööda.
Kirjutada olen jõudnud ka. Kuigivõrd. Augustikuu novelli käsikiri on toimetusele ära saadetud. "Tupiktänava" käsikiri on veelkord üle loetud. Loodetavasti saab raamatuks veel sel aastal. Novellikogu tegemine venib... Suvel on kõigil kiire, muudmoodi kiire, mõistagi.
Uuel nädalal plaanin alustada lasteraamatu kirjutamisega. Lähen raamatukokku, sirvin lastekirjandust, et leida vajalik idee. Mingi väike mõttealge on olemas. Vaja ta ainult kasvama panna. Usun, et sellega läheb päris lihtsalt. 




Uus põnev sõber - purpur-siilkübar
Elulõng on täies õies


Age kingitud roos on talve üle elanud ja õitseb taas
Roosa raudrohi. Värvilised raudrohud on ühed erilisemad aiailmestajad.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar