Mõnusa
kahenädalase hilinemisega jõuavad üles ka Hiiumaa käsitöölaada
pildid. Mingis mõttes on see koht ja paik mulle endiselt
emotsionaalselt olulised ja seda kaugeltki mitte ostlemise mõttes.
Hea ning hingekosutav oli tunda oma näol möödaniku tuult ning olla
ühtaegu nii olnus kui hetkes. Sel aastal jagus müügilettidele
iseäranis rikkalikult igasugu vahvat kaupa, nii käsitööd kui ka
kunsti. Mõnus meeleolu valitses ka kaubamüütajate seas, kes ei
pidanud paljuks kraami uudistama tulnutega sõbralikku mõttevahetust
pidada. Tore oli kõigil, isegi neljajalgsetel, kes end peremeestel
minema tarida ei lubanud, vaid üksteist hämmeldunult uudistama
jäid.
Üht-teist
hääd tõin kojugi kaasa, näiteks ühe suure, valgust peegeldava
klaasist seinakella (millegipärast meeldivad mulle kellad), ning
kauniks kunstiesemeks maalitud puutükilt vastu vaatava mõttetera
"Igaüks on oma rahu isand". Sest täpselt nõnda see ongi.
Me ise vastutame enda meelerahu eest ja hea oli seda leidma ning
taaskogema tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar