KIIRI SAARe loominguline ajaraamat VIHMA HÄÄL

teisipäev, 17. mai 2016

Orjaku matkarada avastamas

Jahedas kevadõhtus koos kolleegidega Orjaku matkarada avastamas. On maikuu, nurmenukkude ja meelespeade aeg, mil õhus heljub kuldne õietolm, millele sekundeerib sel inimtegevusest oluliselt puutumatul aruniidul roo- ja veelindude mitmehäälne sidin. Vaba, metsiku looduse ürgne rahu.
Päikest näitas teekonnal kõigest näputäis, vihma õnneks ei tulnud. Matkarada valmis nii külarahva, Käina vallavalitsuse kui PRIA toel. Rada koosneb pikemast Orjaku rajast (2 km) ja lühemast Roostikuringist (0,7 km). Läbitav kuiva jalaga, tähistatud nooltega. Rajalt avaneb vaade nii Käina kui Jausa lahele, kust saab jälgida lindude tegevust ja nende rännet. Lühike roostikuring viib mööda laudteed läbi kõrge roostiku Silmakaarele. Peale rännakut, mil õhtujahe rõskus vägisi naha vahele kippus, kulus termosetäis kuuma cappuccinot marjaks ära. Aitäh-aitäh, oli väga meeleolukas ja tore!

Informatiivne tekst pärit siit.
Pildid erakogu ja kolm viimast fotot lehelt loodusegakoos.ee

pühapäev, 15. mai 2016

See võrratu varjukannike...

Lillehulluna siis uus valik õisi. Sedapuhku imeline säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike ehk varjukannike, mida on mulle viimasel ajal nii-nii palju kingitud!
Õige hooldamise korral peab taim toatingimustes vastu aastaid ja õitseb kaua. Loodan, et mul on sellega õnne!

Maikuu novelli "Õhtupäike paradiisis" veebiversioon

Värske mailugu ”Õhtupäike paradiisis” on lisaks paberkujul ilmunud ajakirjale leitav ka ajakirja ”Saatus&Saladused” veebiväljaandes, millega saab tutvust teha järgneval lingil:
http://www.saladused.ee/htupike-paradiisis

pühapäev, 8. mai 2016

Emadepäeva õierikkus aias

laupäev, 7. mai 2016

Ilmunud on mailugu "Õhtupäike paradiisis"

Ilmunud on värske mailugu ”Õhtupäike paradiisis,”
mille leiab kohe ajakirja ”S&S” algusest, mainumbri neljandalt leheküljelt. Seega jõuab suhtesaaga lõpule ja Pärdi-Piia-Raffi loole võib panna punkti. Fantaasiamaailmas toimetavad tegelased muidugi loomuldasa edasi, elavad iga teise eestimaalase kombel oma igapäevaelu - unistavad, kannatavad, järgnevad oma soovidele ja õpivad olemasolevat väärtustama. Õhtupäike oma sooja pehme valgusega sümboliseerib selle loo puhul tormleva ja aiva ebamäärast otsiva meeleseisundi rahunemist, sisemise tasakaalu leidmist.

Koduaia lillepeenar on õisi täis ja aias viibimine harjumuspäratu suvepalava maikuuga, mil läbi õhu lendleb loendamatuid kirevatiivalisi liblikaid ja muid nektarijanuseid mutukaid, suisa rõõm. Aastaid tagasi pargisambla seest nopitud tillukesed punased nurmenukukübemed on peenral sirgunud lopsakateks põõsasteks, mis igakevadiselt aina õitsevad ja üha mastaapsemaid mõõtmeid võtavad. Püsilillede meeldiv järjepidevus igal kevadel jälle olemas olla. Püsikud, kunstlilled... mulle siiski väga ei meeldi ajutised asjad, sestap tunnen rahulolu mille iganes üle, mille võib liigitada pisut püsivama alla.
Veefanaatikuna alustasin ujumisega esimesel mail, karge seitse ja pool kraadi pole küll veel teab mis mõnus soojus, kuid tänu meretuulele ja päevade viisi vältavale lõõskavale päikesepaistele siiski meeldivalt talutav ja karastav. Plaan on igapäevaselt jätkata eelmisele suvele sarnaselt oktoobrikuuni, kui ilm vähegi soosib.