Igal aastalõpul olen teinud kokkuvõtte, kuidas on mööduv aasta läinud ja küllap võiksin seda teha seegi kord. Ilmunud teoseid oli mul sel aastal kaks – novellikogumik täiskasvanuile "Ella Ulrikese kadunud maailm" kirjastuselt Kentaur ja lasteraamat "Panter Pauli pole olemas", kirjastuselt Helios. Kogumiku näol sai kaante vahele taas mitmeid lühilugusid teemade näol, mis on mind viimasel ajal rohkem kõnetanud, lugusid inimsuhete keerukusest ja värvikusest, eneseleidmise rõõme ning enese kaotamise raskust.Lasteraamatu näol on tegu värvilise ja toreda punktiga kaks suve tagasi alustatud käsikirjaga, mille kirjastus Helios ja kunstnik Andres Kuura teoks tegid. Raamat räägib lõbusas ja õpetlikus võtmes Aafrika loomariigi eluolust.Igakuiselt olen aasta jooksul kirjutanud ajakirjale ühe suhteloo, millega arvatavasti jätkan ka järgmisel aastal. Seega on olnud tavapäraselt viljakas aasta. Järgmiseks aastaks ma raamatute ilmumise osas veel otseselt uusi plaane pole teinud, kirjutan nagu jõuan, võimalik on koostöö lemmikloomadest pajatava ajakirjaga Lemmik, kuigi ma pole seda enda jaoks päris lõpuni valmis mõelnud, mil moel ja mis formaadis ma koostööd teha tahaksin. Niisamuti pakkus kohalik ajaleht Hiiu Leht mulle ajakirjanikukohta, mille jätsin hetkel ootele. Loomult olen pigem lookirjutaja kui uudiste vahendaja, mis ei oma minu enda jaoks märkimisväärset väärtust. Kuigi midagi vaimset vahelduseks teha ju võiks. Võimalik, et kirjutan laste loomaraamatule järje kolmanda raamatu näol ja võtan tähelepanuorbiiti mingi järgmise maailmajao põnevad loomariigi esindajad.
Jõuluaegne ilm pole küll olnud suurem asi, ent vähemasti on see pakkunud piisavalt puhkust ja võimalust tegeleda meelepärasega. Eks pime aeg olegi eelkõike enda sisse vaatamise aeg, küünalde põletamise ja valguse ootamise aeg, millest võib niisamuti leida enese jaoks külluslikult head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar