Valmimas on ajakirja juunilugu - paras ports närvikõdi

Aprilli viimasel päeval tegin algust uue ajakirjaloo kirjutamisega. Kuna mailoo "Kooselu kummitustega" põgus eeltutvustus tekitas teis üllatavalt elavat huvi, mis oli tõtt-öelda viimane, mida ma õigupoolest lootsin, ja ainest jagub teisekski looks, tallan juulinumbris sarnast rada. Pealkirja osas kahtlen, võib-olla "Kolm ööd Kalmu tänaval" või "Koolivaheaeg Kalmu tänaval". Kogu kirjapandu on tõestisündinud ja tegelikkuses aset leidnud, ainuke väljamõeldis loo puhul saab olema tänava nimi, mis sobib tegeliku asemel palju paremini. 
Võib-olla peaksin olema endas pisut pettunud, et lähen korraks seda teed ja kirjutan sedapuhku mitte endale, vaid publikule meelepärast materjali, aga kes ütleb, et need kaks ei või ka ühte jalga käia ja ma ise seeläbi mingit kergendust kogeda. Pealegi on elust enesest kirjutada lihtne, väga lihtne. Lihtsalt lase sõnadel voolata.

Kunagi sai küll tehtud kindlameelne otsus müstitsismi viljelemine täielikult kõrvale jätta, kuid siin ma nüüd olen. Siinkohal meenutuseks, et tegu on siiski kõigest üürikese žanrilise kõrvalepõikega ja edaspidi jätkan ilma igasuguse kahtluseta realismiga. Kas nüüd just seepärast, et olla loomingulises mõttes mingi tõsiseltvõetav(am) kirjanik ja kas nii saab üldse öelda, kuna ulmevallas on sulesepad läbi aegade suuri tegusid teinud. Ütleme, et ma lihtsalt otsustasin ühel päeval sedaviisi, ja ma arvan, et ma ei pea isegi põhjendama, miks. Olen oma loomingu puhul alati lähtunud põhimõttest, et kirjutatav peab mulle endale pakkuma sisemist rahulolu, olenemata, millest ma kirjutan. Selles suhtes pole ma endale kunagi hinnaalandust teinud ega küllap tee ka edaspidi. 

Kuigi jah, kogu toimunu keskel tekib vahel küll tunne, et piirid kahe maailma vahel kuluvad õige õblukeseks, kui näed kapiuksi iseenesest avanemas, televiisoreid meelevaldselt tööle lülitumas ja oma kasse kujuteldavate või siis inimsilmale lihtlabaselt nähtamatute sõpradega mängimas ning muul moel meeldivalt aega veetmas. Veidraid juhtumeid lisandub veelgi, mida kõike ette ära rääkida mul, mõistagi, ei ole kavatsust. Kõigest lähemalt juba juuniloos.
Hetkel toob maikuu ajakiri "Saatus&Saladused" teieni värske õuduste hakatuse pealkirjaga "Kooselu kummitustega". Hääd lugemist.


Pilt: internet