neljapäev, 2. juuni 2011

Vastukaja veebis

Kõige esimene netikommentaar pärineb ühelt kenalt blogipidajalt, kes kogub oma blogisse erinevat värskelt ilmunud kirjandust, mis talle raamatulettidelt ühel või teisel moel silma on jäänud. Kahtlemata oli väga tore vastukajana lugeda niivõrd positiivset tagasisidet:
Hästi vahva! Ei tahaks uskudagi, et tegemist on algupärandiga, mitte tõlkeromaaniga. Seksuaalset otsekohesust ei kohta just sageli eesti kirjanduses. Siinjuures just seda erootiliselt meeldivat poolt. Väga ladusalt kirjutatud, kiire lugemine, paras ja kiire annus lahutamaks meelt.
Olen tegelikult mitmelt poolt kuulnud, et "Lepatriinupüüdja" pidada olema väga põnev lugemismaterjal, mis haarab kaasa viimase leheküljeni. Olles ise kirjutamisprotsessis liialt sees, ma seda põnevuse-momenti võib-olla nõnda ei tunnetanud, nagu lugeja, kuna kõik süžeed tuli mul ju endal välja mõelda, aga kahtlemata on mul taolise vastukaja üle ainult hea meel.
Teine asi, mida ma päris mitmelt poolt kuulnud olen, on see, et mu debüütromaan olla otsekui väliskirjandus, tavatult vaba, avatud, äärmiselt värskena mõjuv ja noortepärane, külluslikult värvika keekekasutusega. Pisut üllatav, aga vastu ma ei vaidle! :-D

Lisan veel ühe blogipidaja lingi, kelle arvamus mulle samuti meeldis, eelkõige seetõttu, et blogipidaja sõnastas väga tabavalt lahti mu romaani olemuse - intelligentne naistekas. Täpselt see ta ongi. Naistekaid on kahtlemata mitut sorti, aga päris kindlasti pole ta seebikalikult kerge, pigem siiski mõtlevale lugejale. Meelelahtutus, seda küll, see oligi mu eesmärk, kuid seda saab teha ka targalt.
Raamat on naistekas (või slipstream?), aga mitte selline susserdav tibikas, mis vedeleb mõne tuntud popkultuurinähtuse järellaines; mulle meeldib, kuidas peategelane muudkui endale küsimusi esitab, kahtleb ja arutleb – kuigi mõned mõttekäigud võivad minusugusele veidrad olla ja panevad kukalt kratsima (ent autor rõhutab tegekaanel, et tegemist eelkõige huumoriga). Aga tekst elab, mõjub ärritavalt ja naljakalt, ei jäta külmaks ning see on peamine. Võibolla olen liialt vähe tuttav intelligentsete naistekatega, kuid käesolev raamat on küll omapäraga teos – ja debüüdi kohta kindlasti üle harju keskmise. Blogi link asub siin

 Siis üks selline lehekülg, nagu arvustus.com
Keegi hea raamatusõber oli mu raamatu sinna üles riputanud ning aegamööda lisandus teisigi punkte.
Praeguse seisuga on hinnanud raamatut neli lugejat, punktide kogusummaga 7.5 kümnest. Tõtt-öelda tundub see number minu jaoks liigagi ilus ja hea. Kahtlemata suured tänud, olen väga rõõmus, et mu raamat teid ükskõikseks jätnud ei ole!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar