Lisan siia ühe täismahus kommentaari "Martin Greeni juhtumi" kohta. See on väga positiivne näide sellest, et mu romaani ei määratleta tõepoolest naistekana, vaid eelkõige põnevusloona, kuna ta on saanud on saanud meeslugeja poolt seesuguse sooja hinnangu:
"Pean tunnistama, et see on üks ülimalt müstiline ja põnev ning salapärane noortekas. Üheks noorsooromaani võistluse võidutööks igati sobilik, sest hoiab lugejat oma kütkeis esimesest leheküljest kuni viimaseni.
Teisalt on see üks kummaline lugu, milles vahepeal ei saagi lugeja enam aru, mis on reaalsus ja mis mitte. Kes on too salapärane võõras, kellesse Martin Green kiindub? On ta inimene, ingel, väljamõeldis, kes peaks asendama Martini kaotatud kallimat? Segadus on suur, kuid lugu kaasahaarav, mistõttu lugeja leiab ennast mõtlemas peategelasega samu mõtteid, et teada saada, mis või kus on tõde. See, mis raamatu lõpus toimuma hakkab, on tõeliselt müstiline ja alles päris viimastel külgedel saab lugeja aru, mis siis tegelikult juhtus.
Kiiri Saar on ju naiskirjanik, kuid mina-jutustajaks on Martin Green, 21aastane noormees. Pean siiski tõdema, et autoril tuleb noormehe mõtete edasi andmine hästi välja. Lisaks on omamoodi kiiduväärt seegi, et tavaliselt on tänaste noorsooromaanide mina-jutustajad või peategelased pigem neiud, mistõttu on Martin Green igati põnev leid ka tegelaskujude vallas.
Ja veel, huvitav, kuhu on kadunud meesautorid, kes noortele raamatuid kirjutavad?"
Tekst: Marko Tiidelepp
Allikas: Lastekas.ee
Foto: erakogu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar