esmaspäev, 22. august 2011

Minu järjejutt Teksteris!

Kõrvalmärkusena MG lahtirääkimise juures kutsun teid kõiki Teksterisse http://eesti.tekster.eu  lugema enda kõige värskemat, haaravat ilukirjanduslikku novelli „Hüvastijätt Suurlinnaga!“ See on täiesti iseseisev lugu ja ei ole seotud "Martin Greeni juhtumiga."
Minategelane on üksildane edukamapoolne ja pisut nukrameelne mees, kelles pesitseb ebamäärane kartus, et miski oluline tema sisemuses on kunagi ammuilma märkamatult ja lootusetult kaotsi läinud. Meelerahu leidmise asemel, mida peategelane meeleheitlikult leida üritab, külvab Suurlinn omapoolse valikuna ta teele vaid kõikvõimalikku materiaalsust, mis on kõigest petlik aseaine sellele, mida peategelane tõeliselt vajab.
Lõin visiooni Suurlinnast kui surmavalt kaunist naisest, kes meest igal moel hullutada üritab, ahvatledes teda meelerahu leidmise asemel üha enam tarbima.
Siinkohal toon ära ühe tsitaadi enda novellist, mille täisversioon asub Teksteris, teiste järjejuttude alajaotuses.

"Tegelikult ei peaks ma üldse ülemäära nurisema, sest Suurlinn armastab mind.
Eriti siis, kui mul on raha. Siis on Suurlinn eriti armastusväärne.
Ma ostsin tema käest rahulolu. Ma ei osanud oma rahaga mitte midagi targemat ette võtta, sest kõik teised mu ümber ostsid täpselt sama moodi.
Ja Suurlinn muudkui tahtis müüa - üha vingemate tehniliste omadustega arvuteid, järjest suurema diagonaaliga telekaid, aina hinnalisemaid käekellasid, üha eksootilisemaid parfüüme, puhkusereise, kvaliteetveine, miljonivaatega kesklinnakortereid, uuema mudeli autosid, loendamatut eksklusiivpahna.
Kõik tahtsid Suurlinnalt midagi. Ta võis võluda välja mida iganes, kui elamuste- ja materiaalsusejahil ostjail pangakontol vaid piisav summa nutsu leidus."

Taas siis üks üsna omanäolises võtmes lahendatud lugu enese kaotamisest ja leidmisest, millega tasub kindlasti tutvust teha.
Lugude lugemiseks tuleb end kasutajaks registreerida, mis on väga lihtne ega võta kuigi palju aega.
Seega, olete teretulnud Teksterisse! :-)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar