Siit algas mu tee suurde maailma. Kodukant on ilmselt igaühe jaoks midagi sooja ja olulist ja seda on ta kahtlemata minugi jaoks. Mulle meeldivad selle pildi soojad päiksekuldsed värvitoonid, just seesugune ta ongi mu kujutlustes, seda enam, et satun sinna suure vahemaa tõttu üsna harva. Esimene maja kuulub mu vanaemale ja tee lõpus väike kollane oli kunagi kohalik apteek. Seal asus ka bussijaam, kus ma loendamatuid uneseguseid hommikuid bussi ootasin, et kooli sõita.
Peale kohaliku põhikooli lõpetamist, kaalunud mõnda aega Tartu Kunstikooli ja Tartu Õpetajate Seminari vahel, otsustasin lõpuks viimase kasuks.
Tartu-periood oli tegelikult väga lahe, mulle tundus see linn algusest peale sümpaatsena – kõikjal hulgaliselt tudengeid, palju rohelust. Linna üldine atmosfäär mõjus positiivsena ja sobitus kuidagi väga hästi mu olemusega. Kuigi seni on mu looming kajastanud ainult sündmusi Tallinnas, tahan edaspidi kindlasti sisse tuua ka midagi Tartuga seonduvat.
Õppides leidsin endale hulgaliselt toredaid tuttavaid, kellest mõnedega lävin siiani. Peale kooli lõpetamist said mu mõtted ja energia paljudeks aastateks sootuks teise suuna, leides eneseteostust laste õpetamise näol. Pisut tegin algust ka maalimisega, mille loomuliku jätkuna käisin mõnda aega Tallinna Kunstiülikooli ettevalmistusklassis.
Kuna raamatumaailm on mind alati köitnud, siis mõni aeg hiljem, juba Tallinnas elades, õppisin Tallinna Ülikoolis juurde raamatukoguhoidja eriala, mis mind kutsumusena väga köitis. Avastasin tõdemuse, et millegi uue juurdeõppimine ja omandamine on äärmiselt lahe ja silmaringi avardav protsess.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar