Äratundmine

Tegelikult mäletan ma päris selgelt seda hetke, mil otsustasin kirjutama hakata. Elasin juba mõnda aega Hiiumaal. Oli selline üsna ebamäärane hall sügispäev, mil nagu ei osanud endaga korraga mitte midagi mõistlikku pihta hakata. Olin vahepeal abiellunud, saanud tütre, veendunud, et õpetaja-amet pole siiski päriselt see, mida ma teha tahaksin, raamatukogutööd ei paistnud hetkel silmapiiril.

Seisin meie vastavatud Selveris ja silmitsesin riiulil Evelin Samueli raamatut „Ükskord, kui sadas vihma.“

Ilmselt oleks võinud taoline kummaline äratundmine tekkida ka mis iganes muu raamatu näol, lihtsalt see oli üks taolistest seletamatutest eneseleidmise hetkedest, mil lihtsalt teadsin, mida ma edasi tegema pean. Korraga ma lihtsalt tajusin, et tegelikult ma suudan seda, suudan samamoodi, nagu Evelin või kes iganes tahes.

Läksin koju, avasin läppari kaane ja hakkasin pihta.

Minu pildi autor on Hiiu Nädala peatoimetaja Urmas Lauri.