Nii. Ja vahepeal üks kiire uudis. Nimelt tegi hiljaaegu Teksteri toimetus mulle ühe väga üllatava ja toreda ettepaneku – kirjutada nende väljaande järgmisele numbrile esilehelugu, ehk siis, nagu nad ise ütlevad, päevalugu.
Kuna külastasin hiljaaegu Madeirat ja need elamused olid mulle endale hetkel kõige meeldejäävamad, pakkusin, et kas see võiks olla reisimuljeid kajastav, millega nad ka kenasti nõusse jäid.
Lugu sai ise eile (neljap, 20.okt.) üles ja asub siin:

Siin blogis ma Madeira reisist taolises humoorikas võtmes kindlasti rääkima ei hakka, et kaitsta Teksteri õigusi.
Lisan lõppu lihtsalt ühe tutvustava lõigu, et teis huvi äratada:
„Kuule, see puu kasvab mul ju lillepotis!“ teen linnaparki läbides järgmise avastuse, silmitsedes hiigelkõrget noliinat, milles olen võimeline ära tundma oma armsa paarikümnesentimeetrise toataimekese, mida kodus aknalaual poputanud olen, kuid mille latv küünitab end ülisoodsas kliimas, mis ei tea mitte midagi kehvast suusailmast, kuhugi pilvepiiri poole ja mille elevandijala-sarnase tüve ümbert ei ulatu õieti kinnigi võtma.
Kuna suveperioodil praktiliselt ei saja, on paljudes parkides hiigelsuurtele tahvlitele üles paigutatud kõikvõimalikke fotonäitusi.
Piltidel on ühest Madeira botaanikaaiast pärinev, lopsakalt õitsev taimeke ja teisel fotol vabaõhunäitus Madeira moodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar