Ilmumas on ajakirja septembrilugu "Pärast pidu"

Ega see septembergi enam mägede taga ole. Hetkel on käsil nädal suvist puhkust, kuid õhustik on juba mõnda aega kergelt sügisene. Ning tõenäoliselt aiva sügisemaks läheb. Pilved koguvad endasse sügavamat jaheda aja sinist, hääbumise hõngu aimdub nii hootistest tugevatest tuulte- ja vihmahoogudest, mis üle maa vuhavad, lademes puude alla varisenud õuntest kui ka sellest, et aiand on erksavärvilistest suvelilledest nukralt tühjaks saanud ning keegi neid enam juurde ei too. Koha võtavad sisse astrid, krüsanteemid, kanarbikulised... Neid justkui ei taha veel. Tahaks hoopis hetkes püsida. Omal moel ma seda tegingi, läbi oma uue loo.



Ajakirja "Saatus&Saladused" septembrinumbris pakun lugemiseks lühilugu "Pärast pidu". Selle lühijutu saamislugu on päris isevärki. Ühe vana maja õuel oli pidu. Selline suuremat sorti palagan, rohke rahvamassi, ohtra söögi ja joogiga, nii kohalike kui ka kaugemalt tulnud külalistega. Üle õue veetud värviliste valguslampide ning hoogsalt kõmiseva muusikaga. Seisin keset kõrbkuiva aeda, kesk peoga algust teinud inimesi ja tunnetasin kõike kuidagi erilise intensiivsusega. Meloodiat, inimesi, käesolevat hetke ja isegi seda, mis tuleb hiljem. Palju hiljem. Siis, kui pidu on ammuilma otsa saanud ja ümberringi valitseb taas tavapärane tardunud tühjus ning vaikus. Sellest emotsioonist, mis ühe viivu vältel jõuliselt läbi kõigi mu meelte voolas, saigi õige lihtsalt ilukirjanduslik ajakirjalugu. Kõik sõnad, värvid ja meeleolud olid ühtäkki kirkad ning olemas, lihtsalt oodates kirjapanekut. Kõiges selles, mida hoomasin, peitus üüratu rahu ning kindlustunne. Mallake ära oodata september ja saate sellest osa.


Pilt: internet