Varatalviseid jõulueelseid hetki Tallinna vanalinnas, mil polnud küll lund ja ilm tänu end haruharva näitavale päikesele korraks kummaliselt kevadine. Õhus oli pehmust ja valgust, hämaraja saabudes lõid raeplatsil risti-rästi veetud juhtmepusades õitsele tuhanded tulesilmad. Miski, mis oli korraks nagu päris ja tõeline, aga samas ei olnud ka. Võib-olla ongi kõik illusoorne ja eemalt nähtu reaalsusest märksa tõelisem ja ettekujutatust reaalsusse sattumine enamasti kergelt pettumust tekitav. Mõtlesin kaasa osta omanäolist käsitööd, aga ega midagi erakordset silma jäänudki peale ühe punasest merevaigust hõberipatsi.
Jagus aega ka kaubanduskeskuse jaoks, et otsida ja leida midagi magusat, jõululõhnalist ning sekka ka paar garderoobiga sobituvat aksessuaari, mille värv ja ilu meelt paitas ning kaudselt jõulutunnet tekitas. Jah, ma armastan kaubanduses käimist ja riietusesemete leidmist, mis on esimesest pilgust "minu". Äratundmine teeb alati heameelt.
Jagus aega ka kaubanduskeskuse jaoks, et otsida ja leida midagi magusat, jõululõhnalist ning sekka ka paar garderoobiga sobituvat aksessuaari, mille värv ja ilu meelt paitas ning kaudselt jõulutunnet tekitas. Jah, ma armastan kaubanduses käimist ja riietusesemete leidmist, mis on esimesest pilgust "minu". Äratundmine teeb alati heameelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar