Aasta 2015 loominguline kokkuvõte

Aasta lõpul on ikka kombeks tagasi vaadata ja mõelda sellele, mis olnud, aset leidnud, kuivõrd elu muutunud või teise suunda pööranud. Soovid, mis vanal aastal koos ilutulestikurakettidega teele saadetud on kippunud kummastaval kombel enamasti täituma.
Üllatavat tõi aasta nii mõndagi. Näiteks ülikooli sissesaamise, mida ma katsetele minnes oodatagi ei osanud. Totaalne kannapööre senises võrdlemisi rahulikus elulaadis. Uued sihid, palju uusi tuttavaid ja samas ka tegemisi ning kohustusi.

Suve hakul leidsin endas taas üles kire jahedas vees ujumise vastu ja käisin hoolimata ilmast või merevee temperatuurist järjest kolm kuud iga päev ujumas, lämbematel päevadel ka kaks korda, lõpetades veekümblused alles 5. oktoobril, kui merel päris tormiks kiskus ja jalad jääkülma veega enam väga suured sõbrad olla ei suutnud. Nii ekstremist ma ilmselt siiski ei ole, et end suisa jäätükkide vahel leotada, kuid nüüd ma vähemasti tean, et põhimõtteliselt on see täiesti reaalne. Viirused kõnnivad minust kauges kaares mööda ja omamoodi turgutav on aeg-ajalt paljajalu härmatisel käia.

Aasta alul kirjastustele pakutud käsikirjadest on nüüdseks saanud/peagi saamas raamatud. Neid sündis aasta lõpuks kolm – lühiromaan "Maja Mineviku tänaval", novellikogu "Õnn algab homme" ja lasteraamat "Sirelini kümme katsumust." Viimane neist on ilmub jaanuaris. Stabiilselt olen aasta jooksul iga kuu vältel suutnud ajakirjale kirjutada ühe suhtenovelli.

Avastasin tõmbe mineraalide ja poolvääriskivide vastu. Igatsen osta smaragdist käevõru ja midagi rohelise kiviga hõbesõrmust, ehk ka midagi malahhiidist ning ametüstist. Mu lemmikud on kõikvõimalikud erinevad, eelistatavalt massiivsed käevõrud. Kannan igapäevaselt roosat kvartsi, see on hea, naha vastas meeldivalt soojaks muutuv ja positiivsust kiirgav kristall. 

Kuidas edasi, eks paistab. Raamatute kirjutamisel vilgub endiselt roheline tuli. Jätkan koostööd Argokirjastusega, mõned plaanid on juba eelseisvaks aastaks paika pandud ja tõenäoliselt on see midagi lastekirjanduse vallas. Kirjastuse väljaantav raamatute kvaliteet on väga hea ja koostöötiim pädev ning mind kui autorit arvestav. Vaja oleks lihtsalt leida aega, et kirjutamisega algust teha. Väljaandmist ootab veel novellikogu teine osa, ligikaudu viisteist paremikku kuuluvat novelli, mille kirjastab Kentaur. Kõike kirjutatut ja ajakirjas avaldatut ma ilmselt raamatuna ei avalda, kaalukausile jääb siiski paremik. Pealkirjavalik on veel kaalumisel. Mingisugune variant on "Tuulest viidud õnn." Esimene osa, "Õnn algab homme" sai ülimalt kvaliteetne ja ilus. Igakuisest koostööst ajakirjale "S&S" olen natuke väsinud, peagi tiksub täis neli aastat koostööd, mida on tegelikult päris muljetavaldav aeg. Kaua veel, eks see sõltub ilmselt suuresti minust endast ja tahtmisest jätkata. 

Lisaks rikastasid mu kirjaniku-elu mõned eredad kohtumised lugejate ja kirjandust armastava kuulajaskonnaga. Meeldejäävaimad neist leidsid aset Lauka koolis ja Pärnu kirjandusõhtul, millest on siinses keskkonnas ka juttu olnud. Kasutage blogi otsimootorit. Nüüd ootan homset jõululaata, et sealt kübeke jõulutunnet endaga kaasa tuua ja ehk ka miskit pilkupüüdvat käsitööd.