Originaalsus on läbilöögivõimeline

Millegipärast on hakanud mulle viimasel ajal pakkuma lõbu noppida veebist erinevaid arvamusi enda loomingu kohta, kui ma leian neis enda jaoks midagi tähelepanuväärset, millele justkui tahaks sõna sekka öelda. Antud postitus tundus mulle sümpaatsena just seetõttu, et teistest originaalsusega erineda on mulle alati meeldinud ning kui midagi taolist väidetakse, on ju igati tore.
Kusjuures olen ise mõelnud täpselt sama, et paljud kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaanivõistlusel varem võitnud teosed on kuidagi väga sarnased, justkui oleks ühe inimese kirjutatud. Seetõttu on "Martin Greeni juhtum" siinkohal ehk suurepäraseks näiteks, et kirjastuse žürii on igati avatud suhtumisega ega eelista päris kindlasti vaid teatud ühe žanri ja suundumusega käsikirju, vaid võita võib ka midagi sootuks erinevat.

"Täiesti üllatuslik, et selline raamat võiks noorsooromaanivõistlusel midagi saavutada arvestades seda, millised raamatud on eelmistel aastatel võitnud - kõik need on olnud täpselt ühesugused, aga see raamat oli totaalselt erinev ja juba see pani mind positiivselt suhtuma. Lugu ise oli tore ja omapärane ja kuigi ma vahepeal vist ei viitsinud eriti kaasa mõelda, jäid mõned asjad natuke segaseks, aga lõpus, mis minu jaoks tuli kuidagi liiga äkiliselt, sai kõik selgeks. Üldiselt võib öelda, et enim meeldis mulle ikkagi selle autori omapärane kirjutusstiil."

Hinnang: 8/10

allikas: Yuki lugemispäevik.
Täismahus postitus asub siin.
Foto: Pildialbum. Piisavalt originaalne, eks? :)