Iga asi algab millestki. Mõnest mõttest, teost, millestki, mida oled kusagil näinud, kuulnud, mis on mingil moel mõju avaldanud, puudutanud, oluliseks muutunud.
Kuidas ma üldse jõudsin niikaugele?
Tegelikult... kirjutamine kui vajadus end väljendada on minus olnud juba lapsepõlvest saadik. Panin tähele kõiksugu kummalisi asju ja arvasin üsna kaua, et ka teised vaatavad maailma niimoodi - otsivad vihmas värve või puutüvele langevas valguslaigus midagi erakordset. Tegelikult kõiges meid ümbritsevas on sõnum, kui võtta hetk aega, et seda tähele panna.
Mulle meeldib maailm selle mitmekesisuses - looduse lõhnad, mõni kummaline värvilahendus, raamatute lummav ja kaasakiskuv maailm, muusika, millel on võim pakkuda unistust, inimesed oma mõtete ja olemusega. Kõikjalt võib leida midagi olulist enda jaoks, millest ammutada ootamatut inspiratsiooni.
Ma usun, et huumor võib sageli päästa päeva. Maailm ilma võimaluseta kaasinimene naerma ajada, oleks märksa tühjem maailm. Nii mõnigi kord olen otsustanud mõne raamatu kasuks just sel hetkel, mil kirjanik on suutnud mu muigama panna.
Ilmselt tasuks võtta ka "Lepatriinupüüdjat" eelkõige kui läbi huumori kirjutatut. Mulle imponeerib kerge absurdihõngulisus, koomilisi ja veidraid situatsioone peaks leiduma seal kuhjaga. Kui olen suutnud Su naerma ajada, olen suutnud palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar