Ja miks ma vahepeal nõnda sõnakehv olen olnud ning peaasjalikult pilte üles laen? Vahel läheb elu lihtsalt minu rahuliku stabiilse loomuse jaoks liiga pikkade sammudega edasi. Sellistel puhkudel eelistan pigem vaikida ja end uues olukorras kuidagi positsioneerida. Kõik uus pole mõistagi kaugeltki halb. Lihtsalt veel... harjumatu, kuigi omal moel, jah, vägagi õnnestav. Eraelust ma avalikult enamasti ei räägi, kuigi mingis mõttes puudutab kõik toimuv kaudselt ka mu loomingut. Sündmused tekitavad emotsioone ja emotsioonid panevad looma loomingut.
Kohtumiseni kirjaridade vahendusel!
Pilt: internet
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar