laupäev, 31. jaanuar 2015

Kokkupanekul on novellikogu materjal

Tagasivaatavalt olen nüüdseks teinud ajakirjandusväljaannetele kaastööd juba peaaegu kolm aastat. Selle vältel on minu sulest igakuiselt ilmunud novelle kogunenud omajagu. Faktilise täpsustusena ilmus esimene neist toona veel ajakirja "Saladused" koosseisus maikuus, aastal 2012.) Suisa patt olnuks neid niisama laagerduma ja tolmu koguma jätta, sestap tundus õige mõte lugude paremikust kokku panna novellikogu, mille koostamisega ma hetkel tegelengi. Ideaalis võiks uue ilukirjandusteose sünd kujuneda üheks selle aasta väljakutseks. Kuigi käsikiri on hetkel veel natuke toorevõitu ja ootab minupoolset keelelist viimistlemist, millega üritan põhitöö ja koolituste kõrvalt jõudumööda tegeleda, on vähemasti ühel kirjastusel asja vastu juba huvi olemas.

Plaanisin materjali selekteerimisega algust teha suvepuhkuse ajal, mil aega rohkem, aga olude kokkulangevusel jõudsin sellega alustada juba jaanuarikuus. Lood on välja valitud ning väga võimalik, et kaastöö jätkudes lisandub materjali hulka veel mõni uuem ja värskem novell. Kindlasti võtab teostuse lõpptulemuseni jõudmine veel omajagu aega, kuna taotlen võimalikult head keelelist ja stiililist kvaliteeti, kuid samas pole mul otsest kiiret kuhugi.
Algse versioonina on novellikogumiku pealkirjaks "Haldjatants," mis võib toimetamise käigus muutuda ja arvatavasti muutubki, kuna mõttes otsin mingit peakirja natuke originaalsemat varianti. Kuid mida muud inimeksistents samas endast kujutabki, kui üht veidrat tantsu läbi elu ja inimsuhete, kus jalakeerutajaiks ja hingerüüstajaiks on meie endi sisemised haldjad, deemonid ja muud isevärki sulelised, mis meid kord ühele, kord teisele rajale kallutavad. 


Kogumik koosneb läbinisti realistlikest juttudest, mis visandavad väga erinevaid pilte inimeste eludest, kes elavad me kõrval, mööduvad meist tänaval ja kelle kirgi, kannatusi ning karme sisevõitlusi ei pruugi me aimatagi. Pealkiri "Haldjatants" pärineb samanimelisest novellist, mis näeb samuti raamatu kaante vahel trükivalgust ja mille tunnetuslikku alatooni pean ehk üheks õnnestunumaks.


Foto: veeb




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar