Ilmunud on veebruarilugu "Magus eluke"

Ja käes ta on, see veebruar. Sulalumise õhu ning kevadelähedaste lõhnadega, mis meelitavad õuepidi ringirändajat väravast välja astuma ja hoopistükkis pikemat jalutuskäiku ette võtma, kui esiotsa plaanis. Lumeveest tilkuvad urvapungad ja üha pikemalt valgemaks venivad õhtud kuulutavad pimeaja taandumist. See talv on olnud ilus ning lumerohke ja mul pole midagi selle vastu, et see kestaks veelgi. Eks vist seetõttu ei tõttagi käsi veel endale poest meelerõõmuks ei alpikanni ega hüatsinti soetama, et kevade hingust natukenegi lähemale tuua. Paksude valgete räitsakate lendlemine läbi pimeda ööõhu on samaväärselt ilus ja justkui ei tahakski, et see juba varsti läbi saaks. Selles peitub mingi meeliköitev ja omanäoline rahu, mida kevades enam ei ole.

Nagu Hiiumaal ikka, on postituvi laisavõitu ja laupäeval oli mu postkast veel tühi, kuid oma käigul jõudsin lumise ning rahulolevana ringiga Konsumisse ja sirvisin uue kuu ajakirja läbi. "Magus eluke" vaatas mulle kenasti vastu kümnendalt leheküljelt. Lugu ise sai pikk ja lugemist on sedapuhku päris palju. Lööge siis veebruarikuu "Saatus&Saladused"  lahti ning saage osa mu uuest suhtesaagast, mis räägib seekord sellest, kui kerge või raske võib olla astuda oma kallima eelmise naise kingadesse ning võtta üle tema elu koos kõigi sinna juurde kuuluvate kohustustega. Lihtne see Hele-Riini jaoks kindlasti olema ei saa, seda enam, kui eksnaine Miranda omab tulist veendumust, et kogu isiklik ebaõnn saabus tema õuele justament selsamal silmapilgul, mil silmapiirile ning tema mehe käevangu ujus uus, nägus ja aastakümme noorem eksemplar, kellele silm kohe peale pandi.


Pilt: internet