esmaspäev, 28. detsember 2015

Muusikaline näidend "Kes on kõige targem?" Tallinna Ülikooli alushariduse pedagoogika osakonna näitetrupile





KES ON KÕIGE TARGEM?
Muusikaline näidend


Kiiri Saar



Tegelased:
ELEVANT (TRUMM ) 
HIIR (PIIKSUPILL) 
MESILANE (PARMUPILL) 
HOBUNE (KÕLAPULGAD) 
KONN (KROOKSUPILL)
KALAD (MULISTAV PILL) 
TOONEKURG (VÄIKSEMAD KÕLAPULGAD )
JÄNES (KELLUKE)
PIILUPART (PRÄÄKSUPILL)



LISAHÄÄLED IMPROVISATSIOONIKS:
PLASTIKKÕRISTID, PABERI KORTSUTAMISE HÄÄL, KÄTE PLAKSUTAMINE, KILEKOTISAHIN, LUSIKATE KLÕBIN, ÄMBER KOPUTAMISEKS JNE.



Elasid kord elevant, mesilane, hiir, konn, hobune, kalad, jänes ja toonekurg. Elasid, kaua elasid, kuid ühel päeval kukkusid vaidlema: kes on neist kõige targem?
„Mina olen teist kõige vanem, loomulikult olen seetõttu ka kõige targem,“ torises elevant ja liigutas enda sõnadele mõjujõu andmiseks oma suuri kõrvu. (trumm)
Teistele see jutt ei meeldinud. (pahane läbisegi musitseerimine)
„Kaua või mitte, aga mina küll ei suuda uskuda, et sa tead, millise maitsega juust on kõige etem,“ vaidles hiir vastu. (piiksupill)
Mispärast ma seda peaksin teadma?“ imestas elevant. Elevantidel pole juustuga mingit pistmist. (trumm)
Näete!“ oli hiir võidukas. Ma arvasin kohe, et vanusel ei saa tarkusega mingit pistmist olla! Mina olen elanud kõigest ühe talve, aga sahvrisse sattudes tean alati ilmeksimatult, millise juustutüki kallal tasub nakitseda ja millise kallal mitte.“ (piiksupill)
Teised loomad jäid asja üle mõttesse. (koos mutsitseerimine)
Nojah, aga kujutage ette, kui mesilased maailmast kaoksid, siis lõpeks elu siin planeedil õige pea. Seega julgen arvata, et meie, mesilased, teame elust nii mõndagi. Loomulikult on mesilindude liik kõige targem!“ (parmupill)
Oma sõnade kinnituseks sumistas mesilane valjusti. (parmupill) Talle vastas palju teisi kaaslasi, kes kõik usinasti lillelt lillele lendasid. Sellest tekkis paras undamine. (parmupillid)
„Kindlasti on mesilased väga vajalikud,“ nentis elevant. „Et ma sellist asja juba ammuilma tean, teebki mind kõige targemaks!“ (trumm)
Nüüd väljendasid ka teised loomad pahameelt. (läbisegi musitseerimine)
Kuule, elevant, aga kas sa krooli ka oskad ujuda?“ küsis nüüd konn pilklikul häälel. (krooksupill)
Elevant ajas silmad suureks. „Krooli? Mis tarvis ma peaksin krooli oskama ujuda? Kui mul on palav, lähen kastan end märjaks ja mulle piisab sellest täiesti.“ (trumm)
Seda ma arvasin,“ naeris konn. „Järelikult ei saa sa ka kõige targem olla. Vajud veepõhja plumpsti! ja mina saan kaldal paraja kõhutäie naerda.“ (krooksupill)
Sekka kostab veepõhjast kalade mulistamist, kes on jutuajamist pealt kuulnud ning kaasa naeravad. (mulistav pill)
„Mina ujusin juba siis, kui sind polnud veel olemaski!“ torises elevant. (trumm)
Nüüd sekkus vestlusesse toonekurg.  „Ilmaasjata vaidlete, sõbrad,“ noomis ta. „Parem korraldame võistluse, mille käigus selgub, kes on meist kõige targem.“ (väiksemad kõlapulgad)
Kõige kiirem, tahtsid sa öelda?“ vaidlesid kalad vastu. (mulistav pill)
„See pole ju päris seesama,“ väitis toonekurg. (väiksemad kõlapulgad)
„Hakatuseks selgitab see siiski midagi. Seegi hea algus,“ ütlesid kalad. „Tulge, ujume võidu!“ (mulistav pill)
Ujume jah!“ oli konn kohe päri. (krooksupill)
„See pole aus! Võistlus peab toimuma maa peal!“ sumises mesilane. „Kui ma vette kukun, siis ka hukkun!“ (parmupill)
„Olgu, teeme siis nii, et teie võistlete ja meie oleme kohtunikud!“ tegid kalad ettepaneku. „Auhinnaks on kõige kaunim pärl jõekarbi seest!“ (mulistav pill)
„Minul pole selle tobeda pärliga midagi peale hakata,“ torises elevant. „Istun selle varem või hiljem 
nagunii poolkogemata laiaks. Aga võistelda tahan ma küll. Kasvõi juba selle pärast, et teid veenda, et minul oli õigus. Mina olen kõige targem!“ (trumm)
Ülejäänud loomad olid ettepanekuga päri. (läbisegi musitseerimine)
Võiksime hoopis kõige sügavamasse urgu pugeda,“ tegi siis hiir uue ettepaneku. Kinnitan teile, et olen selles lausa maailmameister! Kui juba mina peitu poen, ei saa mind ükski kass kätte! See nõuab tõelist kunsti.“ (piiksupill)
Teised polnud nõus. (läbisegi musitseerimine)
Sina oled sina,“ pahutses toonekurg. „Mina kassi ei karda! Veel vähem suudan ma ette kujutada, et peaksin mingisugusesse pimedasse käiku pugema. Kured on mõeldud laotuse all lendlema, et kõik nende ilu näeksid!“ Oma sõnade kinnituseks lehvitas ta imetlevalt oma pikki valgeid tiibu. (väiksemad kõlapulgad)
„Lihtsalt meeldetuletuseks – see siin pole praegu iludusvõistlus!“ torkas konn vahele. (krooksupill)
Aga võiks vabalt olla! Sina jääks sellisel võistlusel loomulikult viimaseks,“ nähvas kurg konnale ja kõndis edvistades eemale. (väiksemad kõlapulgad)
Nördinud konn heitis pilgu enda pruunikasrohelisele porikarva nahale. „Jah, tõsi see on, et iluga ma just ei hiilga. Aga õnneks pole ma ainuke, kelle kohta nii võib öelda.“ (krooksupill) Oma sõnade kinnituseks vilksas ta elevandile otsa vaatama. Selle kortsuline ja krobe nahk nägi tema meelest päris kole välja. Elevant ei teinud teise pilgus varitsevat pilget targu märkama.
„Mõte kuhugi pugemisest tundub tõesti rumal,“ väitis vant. „Mis erilist tarkust see ikka näitab? Pealegi oleks raske leida urgu, kuhu minusugune üldse sisse mahuks!“ (trumm)
Kõik prahvatasid ühel häälel naerma, sest seda ettegi kujutada oli koomiline. (läbisegi musitseerimine)
Heh-heh, jääksid sinna kinni nagu pudelikork!“ itsitas toonekurg ja pühkis naerupisaraid. (väiksemad kõlapulgad)
No aga jookseme siis,“ pani jänes ette. „Õige võistlus tähendab ikka võidujooksu! Ja auhind sobib mulle ka. Teeksin pärlist oma naisele kena kaelakee. Ta on ehete järgi nagunii hull.“ Kikk-kõrv vaatas hindavalt sädeleva autasu poole, mida veest välja kiikav kala suus hoidis. (kelluke)
Nõus!“ kiitis hobune takka. „Jooksmine on minu lemmikharrastus!“ (suuremad kõlapulgad) 
Kiirus pole kohe kindlasti tarkus,“ torises elevant. „Tarkus on teadmised. Mis kasu on kiirusest ilma tarkuseta?“ (trumm)
„Pigem jätaks see, ke
s pea laiali otsas ringi tuiskab, arulageda hullu mulje,“ ütles hiir. (piiksupill)
Teised avaldasid ühel häälel nõusolekut. (läbisegi musitseerimine)
„Kujutate te ette jooksvat mesilast?“ kiunatas nüüd mesilane, kellele seegi plaan vastukarva oli. „Vaadake, kui pisikesed on mu jalad! Ma jõuaksin alles järgmisel aastal kohale.“ (parmupill)
Aga hüppame siis,“ pani ette konn. (krooksupill)
Seda võib,“ nõustus jänes. „Minu jalad on hüppamiseks lausa loodud.“ (kelluke)
Ka pika mõtlemisega hobune jäi plaani kaaluma. „Ei noh, hüpata ju võib,“ venitas ta siis. „Ainult, et kuhu?“ (suuremad kõlapulgad)
Eemalt lähenes mürinal rong, mis paiskas enda ümber õhku valgeid aurupilvi.
Ennäe, see on ju kuulus Piilupart ise oma rongiga,“ üllatus jänes. „Kuidas ta küll siia sai?“ (kelluke)
„Rong see sõitis tsuh-tsuh-tsuh,“ laulis elevant õrritavalt. (trumm)
Kõik kutsud-notsud ka kenasti peal, nagu selles lastesalmis,“ nentis konn. (krooksupill)
Veab, et Piilupart pole veel tukkuma jäänud,“ muigas hobune. (suuremad kõlapulgad)
Küllap see varsti ka juhtub, kui me kaua jokutama!“ närveeris kurg. (väiksemad kõlapulgad)
Hüppame siis rongi viimase vaguni peale,“ pani jänes ette. „Seal on parasjagu ruumi. Isegi elevant mahub ära.“ (kelluke)
Ei noh, kui mina seda teen, jääb rongist ainult märg plekk järele, see on kindel!“ ajas elevant vastu. (trumm)
„Kui lendamine ei lähe arvesse, siis mina loobun,“ teatas mesilane. (parmupill)
Loobu pealegi,“ osatas hobune, näitamata üles vähimatki kaastunnet. „See on nagunii teada, et sina tarkusega ei hiilga. Pole sul mõtet pingutadagi.“ (suuremad kõlapulgad)
Sellise üleoleva jutu peale tõmbas mesilane suu pahaseks kriipsuks ja sumises eemale, et veidrat võiduajamist mäekünkalt üksipäini pealt vaadata.
Nojah, aga ega see võistlus minugi jaoks kuigi õiglane pole, kuna ma olen nii väike,“ avaldas konn. „Ehk annate mulle mingi edumaa?“ (krooksupill)
Ei saa sa mingit edumaad! Igaüks enda eest!“ käratas jänes ja võttis lähteasendi sisse. (kelluke)
Teised järgisid vastu tahtmist tema eeskuju.
Siis kõlas vali pasunahüüd.
Tähelepanu!“ mulistasid kalad. „Kas olete stardivalmis? Kõigepealt jooksete ja siis hüppate?" (mulistav pill)
„Jaa!“ vastasid loomad. (läbisegi musitseerimine)
„Võistlejad kohtadele! Valmis! Läks!“ (mulistav pill)
Punane märguandelipuke langes ja loomad pistsid rüsinal läbisegi jooksu. Sellest tekkis otsekohe paras rähklemine ning segadus. Suuremad loomad tallasid väiksemad võidutuhinas jalge alla, nood pagesid viiksudes heitunult eemale. Kõige kiirem oli mõistagi hobune, kes lasi muretult galoppi ja oli juba mõne minuti pärast kohal. Paraku oli ta oma võimeid üle hinnanud ja teinud valearvestuse. Suure kiiruse tõttu ei suutnud hobune õigel ajal pidurdada ja seega tuli tal üle vaguni karata ja lõpetada oma jooks alles kaugel heinamaal, teiselpool rongi.
Küll ma olen ikka väle!“ hüüdis ta ennast imetlevalt, kui oli viimaks seisma jäänud. „Järelikult pole mulle ka tarkuses vastast!“ (suuremad kõlapulgad)
Seejärel köitsid hobuse pilku kuldkollased võililled, mis kõikjal tema ümber õitseda vohasid. Ta pistis nina nende sisse ja asus aplalt nosima. Teisena finišeerus jänes, kes kalpsas väledalt vagunini ja oli ühe kiire hüppega üleval.
„Teine koht pole ka põrmugi paha,“ arvas ta lõõtsutades. Kikk-kõrva pilk langes heinamaal võililli õgivale hobusele, mispeale ta taipas: „Võistluse reeglid nägid ette ju vaguni peale hüppamist. Järelikult olen võitja hoopis mina!“ Ta tõstis käpad suu ette ruuporiks ja hüüdis: „Kuuled, sa tobe hobune! Sa unustasid hüpata! Võitja olen mina!“ (kelluke)
Hobune vehkis pahaselt sabaga ja jätkas söömist. Jänes hakkas talle juba tõsiselt närvidele käima.
Teistel nii hästi ei läinud. Võiduajamine oli harjumatu ning raske. Esiotsa võistlejatest maha jäänud toonekurg otsustas lõpuks appi võtta kavaluse. Kasutas oma tugevate tiibade jõudu, liikus ta jõudsalt edasi, jõudis teistele viimaks järele, edastas viimasel hetkel elevanti ja jõudis napi nokapikkusega kolmandale kohale.
Kolmas! Kolmas!“ karjus jänes tunnustavalt. „Pole paha, aga minu tasemeni jõudmiseks tuleb sul veel tublisti harjutada!“ (kelluke)
Kurg lehvitas oma suuri tiibu ja maandus vähimagi vaevata lahtisele vaguniplatvormile. Tema kannul finišeerus ähkides elevant. Rongini jõudnud, jäi kahtlustavalt lahtist vagunit vaatama.
Tule tule,“ julgustasid jänes ja kurg. (kelluke ja väiksemad kõlapulgad)
„Ma parem siiski ei hakka igaks juhuks üles ronima,“ arvas vant. „Neljas koht sobib mulle küll.“ (trumm)
„Kuidas arvad,“ nagistas toonekurg nokka. „Ega see midagi enam ei tõesta tõepoolest.“ (väiksemad kõlapulgad)
Mis mõttes?“ torises elevant. (trumm)
„See oli ju ette teada, et sina oma oskustega ei hiilga!“ (väiksemad kõlapulgad)
Hiir ja konn olid võistlejaist kaugele maha jäänud. Hobune oli hiirele võistlusrüsinas kogemata saba peale astunud ja see vudis nüüd vaevaliselt edasi, tuues aeg-ajalt 
kuuldavale hädiseid piiksatusi. Lonkav konn, kes oli endale terava kõrre jalga astunud, püüdis teda toetada. Teineteise toel suutsid nad hädavaevu edasi liikuda.
„Mina võitsin! Mina võitsin!“ karjus jänes juubeldades. „Mina olen kõige targem!“ (kelluke)
Eemalt sörkis lähemale hobune. „Sõbrake, sa vist unustasid ära, et mina olin kohal ammu enne sind,“ noomis ta. (suuremad kõlapulgad)
Lahvatas vaidlus, milles kumbki tuliselt enda seisukohta kaitses. (kelluke ja suuremad kõlapulgad)
Korraga aga juhtus midagi ootamatut – rong jäi seisma.
Mis nüüd?“ ehmus jänes, kui aurupilved ta korraks endasse matsid. (kelluke)
„Kui ma oleks rumal, arvaks ma, et vagunijuht tuleb sulle nüüd esikoha auhinda üle andma!“ ütles toonekurg ja nagistas pilkavalt nokka. (väiksemad kõlapulgad)
„Seda, et sa rumal oled, teab igaüks, selleks poleks sul tarvitsenud võisteldagi,“ pilkas jänes vastu ja ajas end puhevile. Nüüd oli ta oma võidus täiesti kindel. (kelluke)
„Küll näete, et auhind on hoopis minu,“ pruuskas hobune. (suuremad kõlapulgad)
Võeh, veel üks tarkpea,“ muigas kurg. „Las part ütleb oma arvamuse.“ (väiksemad kõlapulgad)
Vedurijuhi kabiini uks paugatas ja tubli piilust rongijuht hüppas välja.
„Ehh, sõbrakesed, mida imet teie mu rongi peal teete?“ imestas ta. (prääksupill)
Sõidame jänest,“ naljatles hobune. (suuremad kõlapulgad)
„Seda te teete tõesti,“ ütles part. „Palun kõigil pilet osta.“ (prääksupill)
Loomad vaatasid üksteisele nõutult otsa. „Tegime siin ainult võidujooksu,“ vabandasid nad. „Me ei taha kuhugi sõita.“ (läbisegi musitseerimine)
„Tõesti?“ hämmeldus Piilupart. „Kummalised ettevõtmised teil. Kahjuks häirite te oma totrustega reisijaid ja takistate mul sõidugraafikus püsimist.“ (prääksupill)
Jutuajamise vältel olid vagunites istuvad loomad oma pead uudishimu ajel akendest välja pistnud ja tunnistasid olukorda varjamatu huviga. Seal oli nii kutsusid, notsusid kui ka rohkearvuline kitsepere, kelle uudishimulikud lapsed suurest elevusest mökitasid.
„Jah, just nagu me ei teaks, et laulu lõpus juhtub õnnetus ja sa jääd tukkuma!“ hüüdis jänes. „Peaksid meile hoopis tänulik olema, et sind unne suikumast takistasime ja rong rööbastele jääb.“ (kelluke)
Kas sa pead silmas seda vana lastelaulu?“ küsis Piilupart ja pahvatas nakatavalt naerma. „See on ju hoopis teine lugu. Minul pole sellega mingit pistmist. Olen oma reisijad alati õnnelikult kohale viinud. Mul on vedurijuhi staaži juba kolmkümmend aastat!“ (prääksupill)
„Palju õnne,“ nähvas hobune, asjast põrmugi huvitumata. Ta oli jänese peale ikka veel vihane, et too ennast võitjaks pidas.  (suuremad kõlapulgad)
„Tänan,“ ütles part viisakalt, lükkas mütsilätu kuklasse ja silmitses kaugelt eemalt lähenevat hiirt ja konna. „Miks te võidu jooksete?“ uuris ta. (prääksupill)
See selgitab midagi tähtsat!“ teatas elevant. (trumm)
„Mida siis?“ (prääksupill)
„Seda, kes on kõige targem!“ kuulutas jänes tähtsalt ja ajas rinna edevalt kummi. „Mina võitsin!“ (kelluke)
„Tõesti?“ usutles part. „Seda kuulen ma küll esimest korda, et võiduajamine on tarkuseproov.“ (prääksupill)
Sa kuuled paljusid asju esimest korda, see on kindel,“ torkas toonekurg. (väiksemad kõlapulgad)
Piilupart piidles jänest, kelle sisse kogu uhkus ja võidusära enam ära ei tahtnud mahtuda. „Siis peaksid sa lisaks väledusele ka ilmaasjadest nii mõndagi teadma,“ ütles ta. (prääksupill)
„Ma teangi,“ kiitles jänes. „Mu väledad jalad annavad kõigele vastuse!“ (kelluke)
„Kas ka sellele, kuidas kaaslaste vastu hea ja hooliv olla?“ usutles Piilupart edasi. (prääksupill)
Muidugi. Ma võin väga hooliv olla,“ kinnitas jänes. „Kui ainult tahan. See pole mingi küsimus!“ (kelluke)
Teised piidlesid teda kahtlustavalt, aga ei öelnud midagi.
Lõpuks jõudsid ka konn ja hiir kohale. Konn upitas hiire vagunile ja ronis ise järele. Hiire saba oli hoolitsevalt paiselehe sisse mähitud ja ta ise nägi päris hädine ning räsitud välja.
Viimased! Viimased!“ tänitas jänes. (kelluke)
Teised aitasid väikeloomad vaguninurka puhkama. Kohale lendas ka kõike eemalt pealt vaadanud mesilane ja jäi hiire kohale kaastundlikult sumisema.
Kuidas sul on?“ küsis ta murelikult. „Peame su kiiremas korras tohtri juurde viima. Sabavigastus võib teinekord väga õnnetult lõppeda. Kasvab veel valesti kokku ja oled eluaeg kõversaba.“ (parmupill)
„Pole mul hullu midagi,“ kinnitas hiir. „Sain lihtsalt natuke muljuda. Aga see on väikeloomade saatus, olen sellega harjunud.“ (piiksupill)
Sa tahad öelda, et oled harjunud sellega, et suuremad sulle alailma liiga teevad?“ hämmeldus elevant. Tal hakkas hiirest kangesti kahju. (trumm)
Nii lihtsalt on,“ ütles hiir. „Suurematele kuulub jõud ja õigus. Nüüd tuleb välja, et ka tarkus.“ (piiksupill)
Mesilane tilgutas hiire huultele tillukese piisa magusat nestet. „See turgutab ja annab jõudu,“ lohutas ta. (parmupill)
Hiir noogutas kaaslastele tänulikult ja keris viga saanud saba ettevaatlikult oma kõhu peale kerra.
„Mis sinuga juhtus, sõbrake?“ küsis Piilupart. „Sa oleks nagu tanki alla jäänud.“ (prääksupill)
Täpsemalt öeldes – hobuse alla,“ täpsustas mesilane. (parmupill)
Hobune lõi piinlikkusest silmad maha.
„Ei ole midagi, läheb üle,“ jäi hiir vapraks ja manas näole hädise naeratuse. „Palju õnne, jänes!“ (piiksupill)
Aitäh!“ ütles too mokaotsast. „Lähme nüüd autasule järele, pärl, au ja kuulsus on minu!“ (kelluke)
Teised vaikisid. Kõigil oli tobedast võistlusest oma arvamus.
„Mina näen seda asja hoopis teisest küljest,“ ütles Piilupart. „Piletit te osta ei taha, kaaslaste vastu on mõni iseäranis jäme. Tarkusega on siin küll väga vähe pistmist. Palun, kas te võiks nüüd lahkuda, et ma saaksin edasi sõita? Olete mu kannatuse juba piisavalt proovile pannud. Reisijad ootavad.“ (prääksupill)
„Jah, muidugi,“ nõustusid loomad ja hüppasid vagunilt maha. (läbisegi musitseerimine)
Hobune, kes tundis hiire ees suurt süütunnet, võttis kannatada saanud pisilooma ettevaatlikult oma turjale ja kõndis tasasel sammul tagasi jõe äärde, kus jänes oma igatsetud auhinna kätte pidi saama. Teised järgnesid talle vaikides. Ainult jänes kepsles elavalt ja pidas mõttes plaani, mida hinnalise pärliga peale hakata.
„Naisele kinkida ka kahju,“ arutles ta endamisi. „Kaotab teine selle nagunii ära, tuulepea, nagu ta mul on. Pealegi pole tema auhinna võitmiseks mitte vähimatki teinud. See, kes pingutas ja püüdis, olin ju mina! On igati õiglane, kui jätan pärli endale.“ (kelluke)
Jõeveest silmitsesid tulijaid pungissilmsed kalad. Nad olid kõike pealt näinud ja võidu asjus omavahel otsusele jõudnud.
„Lugupeetud võistlejad!“ teatasid nad. „Oleme kaalunud ja jõudnud otsusele. Meie ühise arvamuse kohaselt saab auhinna endale hiir!“ (mulistav pill)
„Mis?“ ahmis jänes õhku. „See tühisus! See hädine soss-sepp, kes ei saa isegi natukest maad võidu joostud, ilma, et temaga midagi ei juhtuks!“ (kelluke)
Teised võistlejad aplodeerisid, üllatunud hiir võttis hinnalise pärli vastu ja jäi seda vapustatult tunnistama.
„Õigupoolest on autasu meie kõigi oma,“ ütles ta. „Las see jääb meile meenutama päeva, mil mõistsime, et sõprus ja hoolimine on kõige tähtsamad!“ (piiksupill)
„Õige tarkus algab hingetarkusest,“ noogutasid kalad. „Jätke see endile alatiseks meelde! Sellised võistlused toovadki üritajates tihtipeale välja nende tõelise olemuse ja näitavad, kelles mida varjul peitub. Olgu selleks siis hea või halb.“ (mulistav pill)
Kalad lõid veel korra sabaga lupsu ja sulpsatasid siis veepõhja silmist. Loomad viisid üksmeeles hiire veterinaari juurde, pettunud jänes jäi aga üksipäini kaldale sillerdavat vett tunnistama.
„Võistle siis veel lollidega,“ porises ta endamisi ja lonkis löödult koju. (kelluke) 





Materjalile kehtib autoriõigus. Selle paljundamine, levitamine ja esitamine mis tahes vormis on hetkel keelatud. Välja arvatud konkreetsed Tallinna Ülikooli alushariduse osakonna eelkoolipedagoogika õppegrupi näitetrupi liikmed, kellele käsikiri on ettekandeks kirjutatud. Näidend esmalavastub jaanuari algul.









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar